Niipea, kui suvi hakkab ühele poole saama ja koduköögis käib veel mooside-mahlade keetmine, on platsis tüütud äädikakärbsed. Nad ei ole ainult toidu-joogi peale maiad, neid on teinekord lausa igal pool, isegi külmkapis ja mõnes väga imelikus kohas, kus toitu polegi. Minul on nad praegu näiteks ühe koridoris oleva orhidee peal.

Äädikakärbeste tekkimise vastu mina rohtu ei tea, küll aga on võimalik nad kinni püüda omatehtud lõksuga ja sedamööda vähendada nende lendamist igal pool. Proovisin ühel herilaserohkel suvel isa soovitusel herilaselõksu samal põhimõttel ja nüüd olen samasugust tehnikat kasutanud ka äädikakärbeste vähendamiseks.

Selleks võta üks tühi plastpudel, mõõda see silma järgi kolmeks ja lõika ülemise kolmandiku pealt pooleks. Pudeli põhja pane tükeldatud õunu ja veiniäädikat, võid lisada veel moosi või õlut ehk midagi, mis on magusama lõhnaga. Niisama suhkrut võid ka panna. Nüüd aseta pudeli ots tagurpidi pudelile peale. Pudeliots ei tohi ulatuda põhja, muidu lõksu ei teki – kui oled õige kõrguse pealt selle lõiganud, siis ei ulatugi.