„Loodetavasti saab selle taotlusvooru vastu olema suur huvi, et aina rohkem Eesti korterelamuid saaksid energiasäästlikuks, väheneksid majade küttekulud ning paraneksid sisekliima ja ohutus,“ lausus Aas.
„Lisaks anname selle erakorralise kriisimeetmega riigi ja korteriühistute poolt ühise panuse, et aidata ehitussektoril üle saada eriolukorraga kaasnenud jahtumisest.“
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ja korteriühistud üle Eesti nende elamute korrastamiseks, mis on valminud enne 2000. aastat.
Toetust saab Tallinnas ja Tartus küsida 30 protsenti ning nendega külgnevates piirkondades ja teistes linnades, kus kinnisvara turuväärtus on kõrgem kui 500 eurot ruutmeetri kohta, on toetusmäär 40 protsenti. Ülejäänud Eestis saab toetust 50 protsenti kuludest.
KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on erakorralise taotlusvooru maht suure huvi tõttu varasemast kordi suurem.
„Huvi korterelamu tervikliku rekonstrueerimise vastu on viimase 5 aastaga oluliselt kasvanud, mistõttu on seekord taotlusvooru maht eelmise vooruga võrreldes enam kui kaks korda suurem. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt rahaliste vahendite lõppemiseni,“ märkis Reinsalu.
Kogu taotlusvooru maht on 71 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne summa taotleja kohta elamu täielikul rekonstrueerimisel on 1 miljon eurot. Ida-Virumaal ja piirkondades, kus kinnisvara turuväärtus on madal saab korterelamu rekonstrueerimisel töid teostada ka osaliselt ning sel juhul on toetuse osakaal 30% kuludest ja kuni 100 000 eurot elamu kohta.