Eesti suuremates linnades, eriti Tallinnas ja Tartus, on juba aastaid kombeks, et eluruumidena võetakse võimalusel kasutusele ka sokli- ehk keldrikorrused. Elupinna laiendamiseks ju justkui hea mõte, kuid, nagu eksperdid kinnitavad, nõuab väga põhjalikku kaalumist.
Kuna kortermajade keldrikorrused pole algselt mõistagi eluruumiks mõeldud, tekib siin murekohti kahel rindel: ühelt poolt ehituslikult, teiselt poolt paberimajandusega. Kuid ükski takistus pole siinkohal ületamatu – tuleb vaid teada, kuidas tegutseda.
Alusta murekohtade tuvastamisest
Ehituslikust seisukohast tuleb alustuseks kindlaks teha, millised on konkreetse ruumi probleemkohad: kas ja kui suur on oht pinnasevee sissetungimiseks keldrisse ning ega ei ole välisseintes külmasildu, räägib Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor, professor Anti Hamburg. “Teisalt tuleb läbi mõelda ruumide kütmine, ventileerimine ning kas on plaanis rajada ka veesüsteeme kanalisatsiooniga,” lisab ta.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
