Ida-Viru korteriühistud saavad täna avatavas voorus taotleda toetust oma kodumajade terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist katuseni. Lisaks terviklikule rekonstrueerimisele saab üksiku tegevusena ette võtta küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega.

Toetuse osakaal on 50% projekti maksumusest, kõrgemad määrad on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise, väiksemate elamute ja kultuuriväärtuslike majade puhul. Taotlusvooru rahastatakse Euroopa struktuurifondidest.

EISi korterelamute toetuste valdkonna juht Taniel Vain märgib et Ida-Viru eelmise aasta voorud on taotlustega kaetud ehk töös projekte mahus ligikaudu 25 miljonit eurot. “Rekonstrueeritud kortermaju tuleb lähiajal juurde üle kogu maakonna,” sõnab Vain.

Riigipoolse toega saab lähiajal Ida-Virus uueks üle 30 maja, neist terviklikke rekonstrueerimisprojekte on 24. Uuenenud kortermajad on peagi valmimas Narvas, Narva-Jõesuus, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Jõhvis, Toilas, Lüganusel ja Alutagusel.

Narvas lõpetas Kangelaste 51 korteriühistu hiljuti EISi toel osalise renoveerimise. Ühistu juht Peeter Tirman rääkis, et suuri külmasid pole veel olnud, kuid juba on sääst märgatav. “Mida külmemaks läheb, seda odavamaks muutub meile kütte hind. Juba siis, kui soojustatud olid ainult katus ja sokkel, nägime, et linnas ulatusid hinnad 5 euroni ruutmeetri kohta, samas kui meil 2,5 euroni. Nüüd ootame kogu soojustatud fassaadiga veelgi suuremat kokkuhoidu, eriti arvestades, et kütte hind on jälle tõusnud,” räägib Tirman.

Tirman tõdeb, et rekonstrueerimisprojekt on majaelanikke liitnud. “Soovitan luua vestlusgrupi näiteks telefoniäpis või Facebookis, kuhu koguda võimalikult palju omanikke. Meie grupis on nüüd üle kahe kolmandiku elanikest. On ka spetsiaalseid tasulisi platvorme ühistutele. Selline grupp on suurepärane koht info jagamiseks ja ka aruteludeks. Rekonstrueerimisotsusele võib kaasa aidata, kui hääletamine olulistes küsimustes toimub kirjalikult, sest kõiki üldkoosolekule kokku saada on sageli keeruline. Lisaks välistab kirjalik hääletus viljatud vaidlused,” räägib Tirman.

EISi Narva esindaja Ljudmila Peussa toob välja, et positiivsete näidete lisandudes hakkab Ida-Virus umbusk riikliku toega rekonstrueerimise suhtes hajuma. “On mitmeid maju, mis on renoveeritud osaliselt ja omal jõul, kuid paraku puudustega, mis on piirkonnas tekitanud müüdi, et renoveerimine ainult suurendab kulusid ega anna soovitud tulemust. Lähiajal toetusega valmivate majade madalamad energiakulud ja hea ehituskvaliteet kindlasti muudavad hoiakut, et toetuse tingimused on karmid ja tingimustele vastavad ehitajad liialt kallid,” ütleb ta.

Peussa lisab, et EIS ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit jätkavad Ida-Viru ühistute koolitamist ja nõustamist finantsplaneerimise, tehniliste lahenduste, projektijuhtimise ja elanikega suhtluse teemadel.

Suure osa rekonstrueerimisprojekti kuludest katab riiklik toetus, ent juhul kui korteriühistu omafinantseeringu katmiseks pank laenu andma ei nõustu, saab ühistu EISilt korterelamu renoveerimislaenu. Samuti on abiks EISi korterelamulaenu käendus, mida saab taotleda pangast.

Rekonstrueerimistoetuse taotlusi saab esitada jooksvalt Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas.

Lisainfo täna avatava vooru tingimuste kohta on saadaval EISi korterelamute rekonstrueerimise teemaliselt veebilehelt.