Selgub, et kui oled end pea terve elu pigem linnainimeseks pidanud, ei tähenda, et asi ei võiks ühel eluhetkel kardinaalselt muutuda. Just nii juhtus Heleniga, kes pisut aega sisemist heitlust pidas, siis aga ikkagi sihi maale võttis, et seal vana talukohta üles ehitama hakata.

Maaelu võib ju linnast vaadates romantiline tunduda, aga kui on vaja vastu võtta otsus, kas minna maale päriseks, ei pruugi see nii lihtne ollagi.

Ka Heleni jaoks sündis selline otsus tasapisi, aga nüüd on ta juba mõnda aega olnud täielik maakas.