Järjest enam kasutatakse ehitus- ja suurjäätmete äraveoks kuulutusportaalist leitud ettevõtete või eraisikute teenuseid. Prügi üleandmisel tuleb aga veenduda, et selle vastuvõtjal on kehtiv jäätmekäitlusluba ja prügi viiakse tõepoolest jäätmekogumispunkti, mitte näiteks metsa alla.
Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo vaneminspektor Kristian Taro sõnul sagenevad juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. „Need on juhtumid, kus veoteenuse pakkuja võtab raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid viib kliendilt saadud prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta,“ selgitas Taro.
Sel moel valesse kohta jõudnud prügi eest vastutab aga inimene, kellele prügi kuulus. Taro selgitusel tuleb jäätmed üle anda ettevõttele, millel on olemas jäätmekäitlusluba. „Kui annate oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, siis kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta, võib vastutus jääda teie enda kanda. Jäätmete loodusesse viimise eest karistatakse kuni 1200 euro suuruse trahviga, lisaks tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama. Nii läheb esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma,“ selgitas keskkonnainspektor.