„Renoveerimine on vajalik hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkuludelt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis parandab oluliselt elanike heaolu ning on hea meel, et peagi avaneb võimalus taotlusi esitada. Selleks, et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele,” ütles taristuminister Vladimir Svet.
Nii üle-eestilises kui ka Ida-Virumaale suunatud ÕÜFi voorus on toetatav korterelamu terviklik rekonstrueerimine, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Üle-eestilises voorus on võimalik üksiku tegevusena võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega.
Rekonstrueerimistoetuse kogusumma 170 miljonit eurot on kliimaministri määruse järgi jaotatud piirkonniti. Jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek. Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustab 10 miljonit eurot. Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot. Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kumbagi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kumbagi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.
Ida-Viru maakonna puhul saavad alates 28. oktoobrist kättesaadavaks ÕÜFi vahendid ning 10 miljoni suurune toetusvoor avatakse taotlemiseks 14. jaanuaril 2025.
Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab kliimaministri määrus üle-eestilise toetuse eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.
Suure korterelamu all peab toetusvooru määrus silmas Tallinnas vähemalt 200 korteriga, väljaspool Tallinna vähemalt 100 korteriga maja. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projektina läheb arvesse vähemalt kaks korraga kordatehtud maja. Tavapärase rekonstrueerimise puhul algab toetusmäär 30 protsendist Tallinnas ja Tartus ning ulatub 50 protsendini tõmbekeskustest väljaspool. Toetusmäär on kõrgem sõltumata maja asukohast kuni 17 korteriga või kultuuriväärtuslike majade, tehases valmistatud elementidega rekonstrueerimise ja lifti ehitamise korral, ulatudes kuni 70 protsendini. ÕÜFi meetmes ulatub toetuse osakaal 80 protsendini.
Määruses on võrreldes varasemaga veelgi muudatusi. Näiteks saavad seekordses voorus ka riigi ja omavalitsusüksuste omandis olevate korteritega majad toetust taotleda. Täiendavalt on tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.
