Kui hallitus on kogu hoone probleem, tuleb korteriühistu tasandil jõuda kokkuleppele: lasta ehituseksperdil vaadata hoone üle ja anda vajalikud soovitused. Juhul, kui ei jõuta ühistuga küsimuses üksmeelele, on võimalus pöörduda nõu saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole.

Albrehti sõnul ei tee Terviseamet järelevalvet korterelamutes esineva hallituse korral. „Terviseamet teostab hallituse üle järelevalvet vaid haridusasutustes, sotsiaal- ja hoolekandeasutustes, ilu-ja isikuteenust pakkuvates asutustes. Lisaks ei määra Terviseamet oma laboris kindlaks hallitusseente liike, millest sõltub võimalik tervisemõju,“ selgitas ta ja lisas, et Terviseameti laboris on võimalik määrata vaid hallitusseente hulka õhus. Nii, nagu korterelamute puhul, tuleb ka asutuste puhul kaasata probleemi lahendamisesse ehitusekspert, vajadusel mükoloog ning hallituse tõrjega tegelevad ettevõtted.

Liigniiskuse ja sellega kaasneva hallituse vastu võitlemise parim abinõu on ruumide ja pindade regulaarne puhastamine, korralik õhuvahetus ja tuulutamine. „Toiduvalmistamisel tuleb sisse lülitada köögikubu, mis auru toast välja juhib,“ rääkis Albreht. Kui köögikubu ei ole, siis tuleb pärast toidu valmistamist tuulutada ruume. Ka  toas riiete kuivatamisel on vajalik ruumide tuulutamine.

Oluline on ka materjalide ja pindade kuivana hoidmine. „Pärast vannitoa kasutamist tuleb kuivatada pinnad ja vähendada suhtelist õhuniiskust, õhutada ruume. Tuleb vältida külmasildade teket akende ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades,“ selgitas Albreht ja täpsustas, et eluruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 35-60%. Kütteperioodil võib õhuniiskus toas langeda 20-25%-ni ja suvel tõusta koguni 70%-ni.

Hallitusi on mitut erinevat liiki ja värvi. Hallitusliigid mõjutavad inimese tervist erinevalt, mõne puhul tervisemõju ei avaldu ka väga suure spooride hulga juures, kuid teise liigi juures piisab mõnest sajast eosest, et inimesel tekiks tugevad allergianähud või muud vaevused.