Näiteks võib küttesüsteemi tema sõnul tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega. „Seetõttu tuleks omavolilist radiaatorite vahetust kindlast vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude,“ selgitas EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Õiguslikus mõttes on küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega küll kaasomandis, ent kui keegi korteriomanik siiski radiaatorid omavoliliselt ära vahetab ning teistele korteriomanikele see ei meeldi, tuleb neil endise olukorra ennistamist nõudes oma kahjunõuet tõendada,“ rääkis Mardi.

Senine kohtupraktika, ka Riigikohtu tasandil on Mardi sõnul seni käsitlenud põhiliselt kütteliigi muutmist ehk seda, kui keegi korteriomanik väljub omavoliliselt küttesüsteemist. „Siin on kohus olnud üheselt seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad,“ selgitas ta. „Tuleb aga selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigi muutmise või lihtsalt ühe eseme asendamisega samaväärse esemega – viimasel juhul tuleb avalduse esitajal kohtumenetluses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteriomanikele. Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu , mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb kohus otsuse.“