„Möödunud aasta suurima veekahju põhjustajaks korteris oli ülemisel naabril purunenud külma vee voolik, kust enne avastamist jõudis vesi pikalt voolata. Kahju küündis selle õnnetuse puhul 25 000 euroni. Veelgi kulukamaks läks maksma eramajas küttesüsteemi purunemise tagajärjel vee kahjustusi saanud kahe korruse remont, mille hüvitamiseks kulus 30 000 eurot,” sõnas Gilden.

“Keskmine torustike lekke kahju korterite puhul jääb 2000 euro juurde ning alumistele naabritele tuleb tavaliselt veekahjusid korvata umbes 1500 euro eest. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus naabrite veekahjud küündivad lausa 5000 – 7000 euroni. Lõplik kahju suurus sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud naabri korteri viimistlustase,“ täpsustas Gilden.

Ülemine korter hüvitab kahjud

Olenemata sellest, kas oled ise uputajaks või leiad koju jõudes mööda seina nirisevad veejoad ja põrandale jõudnud loigud, soovitab kindlustaja kiiresti tegutseda.

Alustuseks tuleb selgitada, kust leke alguse on saanud. Esmalt tuleks naabri poole pöörduda ning kui see ei õnnestu, siis helistada maja haldajale, avariibrigaadile või kutsuda toruabi, et sulgeda maja peakraan, peatada veejooks ja piirata edasiste kahjude suurenemist.

„Seejärel tuleb olukord kiirelt mõne fotoga fikseerida. Et vara rohkem ei kahjustuks, tasuks kohe proovida kuivatustöödega algust teha, viia vara teise ruumi, katta kilega jms. Kodukindlustuse olemasolu korral tuleb nüüd ka kindlustusandjat juhtunust teavitada, teha kahjuavaldus ning esitada fotod,“ õpetas kindlustaja.

Kui ülemine naaber on sinu kodu üle ujutanud ning sul on kindlustus olemas, tuleks kahjustuste taastamiseks ühendust võtta ülemise korruse naabriga. Samuti võib teha fotod ja teavitada juhtunust oma kindlustusandjat, kes annab siis omakorda juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks.

Kui ülemisel ehk uputajal kindlustust ei ole, aga alumisel naabril on, siis alumisele korrusele korvab kahjud tema kindlustusselts, kes omakorda võib hüvitatud kulud ülemiselt naabrilt tagasi nõuda.

„Kui uputaja kodu on aga kindlustatud, kuid puudub vastutuskindlustus, siis ei hüvita kodukindlustus alumisele naabrile tekitatud kahjusid ning uputajal tuleb need naabrile oma rahatagavaradest hüvitada,“ selgitas Gilden. 

Kui aga mõlemal koduomanikul on kodukindlustus ning ülemine naaber lisanud kindlustuslepingusse ka vastutuskindlustuse ja siis peaks ülemisest korterist saama alguse veeleke, mille käigus kahjustub ka alumise korteri viimistlus, korvab sellise kahju uputaja kindlustusselts.

„Vaatamata sellele, kas kindlustus on või ei ole, vastutab ülemise korteri omanik tema kodust alguse saanud kahjude osas teiste isikute ees. See tähendab, et kahju saanud korteriomanikul on õigus küsida kahju põhjustajalt hüvitist. Kui kindlustust pole, tuleb need kahjud põhjustajal ise kinni maksta,“ tõi tihti kortermajades probleemi tekitavasse olukorda selgust Seesami esindaja.