Remont&ehitus

Kortermajas tekkinud uputuse korral korvab kahjud ülemine naaber

Uputuse korral kortermajas peab kahjud hüvitama ülemine naaber.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Kui kortermaja ühes korteris lekib torustik või ajab lahti unustatud veekraani tõttu vann üle ääre, siis saab lisaks õnnetuspaigale tihti kannatada ka alumiste naabrite elamine. Kuidas sellisel juhul käituda ning kes ja mida hüvitama peab?

Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul on veeavariide peasüüdlaseks enamasti lekkivad torustikud. Neile järgnevad inimlikud eksimused, kus unustatakse vannivesi jooksma ning minnakse ise korraks koeraga jalutama või poodi.

Samuti on ette tulnud seda, kus majas on vesi kinni keeratud, kuid inimesel on kraan avatud asendis ning kui siis üldvesi taas lahti keeratakse, on pahandust palju.

„Möödunud aasta suurima veekahju põhjustajaks korteris oli ülemisel naabril purunenud külma vee voolik, kust enne avastamist jõudis vesi pikalt voolata. Kahju küündis selle õnnetuse puhul 25 000 euroni. Veelgi kulukamaks läks maksma eramajas küttesüsteemi purunemise tagajärjel vee kahjustusi saanud kahe korruse remont, mille hüvitamiseks kulus 30 000 eurot,” sõnas Gilden.

“Keskmine torustike lekke kahju korterite puhul jääb 2000 euro juurde ning alumistele naabritele tuleb tavaliselt veekahjusid korvata umbes 1500 euro eest. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus naabrite veekahjud küündivad lausa 5000 – 7000 euroni. Lõplik kahju suurus sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud naabri korteri viimistlustase,“ täpsustas Gilden.

Ülemine korter hüvitab kahjud

Olenemata sellest, kas oled ise uputajaks või leiad koju jõudes mööda seina nirisevad veejoad ja põrandale jõudnud loigud, soovitab kindlustaja kiiresti tegutseda.

Alustuseks tuleb selgitada, kust leke alguse on saanud. Esmalt tuleks naabri poole pöörduda ning kui see ei õnnestu, siis helistada maja haldajale, avariibrigaadile või kutsuda toruabi, et sulgeda maja peakraan, peatada veejooks ja piirata edasiste kahjude suurenemist.

„Seejärel tuleb olukord kiirelt mõne fotoga fikseerida. Et vara rohkem ei kahjustuks, tasuks kohe proovida kuivatustöödega algust teha, viia vara teise ruumi, katta kilega jms. Kodukindlustuse olemasolu korral tuleb nüüd ka kindlustusandjat juhtunust teavitada, teha kahjuavaldus ning esitada fotod,“ õpetas kindlustaja.

Kui selliste asjade vastu kindlustust pole, on päris jamasti. Foto: Shutterstock

Kui ülemine naaber on sinu kodu üle ujutanud ning sul on kindlustus olemas, tuleks kahjustuste taastamiseks ühendust võtta ülemise korruse naabriga. Samuti võib teha fotod ja teavitada juhtunust oma kindlustusandjat, kes annab siis omakorda juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks.

Kui ülemisel ehk uputajal kindlustust ei ole, aga alumisel naabril on, siis alumisele korrusele korvab kahjud tema kindlustusselts, kes omakorda võib hüvitatud kulud ülemiselt naabrilt tagasi nõuda.

„Kui uputaja kodu on aga kindlustatud, kuid puudub vastutuskindlustus, siis ei hüvita kodukindlustus alumisele naabrile tekitatud kahjusid ning uputajal tuleb need naabrile oma rahatagavaradest hüvitada,“ selgitas Gilden. 

Kui aga mõlemal koduomanikul on kodukindlustus ning ülemine naaber lisanud kindlustuslepingusse ka vastutuskindlustuse ja siis peaks ülemisest korterist saama alguse veeleke, mille käigus kahjustub ka alumise korteri viimistlus, korvab sellise kahju uputaja kindlustusselts.

„Vaatamata sellele, kas kindlustus on või ei ole, vastutab ülemise korteri omanik tema kodust alguse saanud kahjude osas teiste isikute ees. See tähendab, et kahju saanud korteriomanikul on õigus küsida kahju põhjustajalt hüvitist. Kui kindlustust pole, tuleb need kahjud põhjustajal ise kinni maksta,“ tõi tihti kortermajades probleemi tekitavasse olukorda selgust Seesami esindaja.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.