Alustuseks pead lahti keerama radiaatori küljes oleva õhutuskraani. Kindlasti ei tohi õhutuskraani kiire hooga lahti keerata, sest sealt võib hakata välja jooksma vett. Kui radiaatorist tulev vesi purskab ebaühtlaselt õhutusventiilist välja, siis see tähendabki, et õhk on radiaatori sees. Sellisel juhul tuleb lasta veel joosta nii kaua, kuni see muutub ühtlaseks veenireks. Ühtlane veenire annab mõista, et kogu õhk on radiaatorist kätte saadud. Umbes pool tundi pärast õhutamist peaks radiaator minema ühtlaselt soojaks.

Kui radiaator ei taha ikka soojaks minna

Tasub tähele panna, et radiaator ei olegi kogu aeg soe. Kui toatemperatuur on radiaatori meelest normaalne (ja sinu meelest ka), siis on termostaat radiaatori küttevee pealevoolu sulgenud, kuna tuba ei vaja rohkem kütet.

Kui toatemperatuur on aga jahedam, kui oled soovinud, siis võib põhjuseid olla mitu:

• Radiaator võib olla seest ummistunud, sest lubjarikas vesi tekitab radiaatori sisemuses katlakivi, mistõttu küttekeha soojusväljastus aja jooksul väheneb. Sellisel juhul tuleks küttesüsteem läbi pesta. Seda ise ei tehta, vaid kutsutakse spetsialistid.
• Kui radiaator on ebaühtlaselt soe, siis võib põhjuseks olla ummistus või väike küttevee tsirkulatsioon.
• Radiaator on antud ruumi kütmiseks liiga väike.
• Termostaatventiil võib olla umbes, ka sellisel juhul kutsu santehnik kohale.

Et radiaatorid töötaks tõrgeteta, siis ei tohi neid katta kardinatega ega mööbliga, või lükata mööblit neile väga lähedale. See kehtib ka radiaatori termostaatpea kohta. Kui korteris on vaheuksed avatud, siis tasub hoida radiaatoreid terves korteris ühesuguse temperatuuri juures.

Allikas: santehnik.ee blogi