Remont&ehitus

Oma kätega remonditud majja hulga mööblit valmistanud Eesti naine: midagi keerulist siin pole, hakka lihtsalt pihta!

Gina Metssalu oma loomulikus keskkonnas.Foto: erakogu

Rubriiki toetab

Elu teeb vahel väga huvitavaid pöördeid: nii on vaid pisut üle kümne aasta tagasi pealinnas kaubanduses töötanud hakkaja Eesti naine tänaseks jõudnud Haapsallu, oma maja remontimise ja oma kätega mööbli ehitamiseni.

Gina Metssalu, kes aeg-ajalt Kodugeeniuses isetegemise-artikleid kirjutab, kolis oma perega Tallinnast Haapsallu 2009. aastal. Esialgu elati kortermajas, kuid mõne aja möödudes tekkis soov suurema privaatsuse järele. Asuti otsima sobivat maja ja üsna pea selleni ka jõuti. Aga esiotsa seal midagi ülearu kaunist ei olnud.

Suure potentsiaaliga hiigelsaun

“Esimest korda majja astudes oli tunne, nagu oleks sattunud suurde nõukogudeaegsesse saun-suvilasse, iga ruutsentimeeter oli üle löödud kollaseks tõmbunud lakitud männilaudisega. Tõesti tohutus koguses oli seda puitu: köögis, kõikides tubades ja koridorides,” räägib Gina.

Saunatunnet võimendas ka see, et algne planeering sisaldas endas palju pisikesi pimedaid eeskodasid ja koridore. “Sissepääse oli majal kolm, kuid mitte ükski ei asunud loogilise koha peal. Paraaduks juhatas imepisikese koridorini köögi kõrval, mis ei olnud sugugi funktsionaalne, seal mahtus vaevalt üksi ümber pöörama, rääkimata sellest, et oleks sobilik sissepääs viieliikmelisele perele. Enamasti leidis kasutust majatagune sissepääs, mida aga ükski külaline üles ei leidnud,” meenutab naine.

Korralik saun.
Sama saunaruum pärast Gina käe alt läbi käimist.

Kõik edasised ümberehitustööd saidki alguse eelkõige sellest lähtuvalt, et maja sissepääs perele mugavaks muuta. Kuid õige tunne oli selles majas olemas esimesest hetkest peale. “Oli tunne, et oleme jõudnud koju. Nägime vaid potentsiaali, mida maja pakkus. Üldehituslikult oli maja heas seisus: kuigi sisekujunduse esteetiline väärtus ei kannatanud kriitikat, siis ometi majja elama asuda saime me kohe esimesest päevast peale võtmete kätte saamist,” ütleb Gina.

Oma kätega koduks ehitatud

Remondi on Gina pere valdavalt ise teinud. Professionaale on kasutatud vaid vanade välistreppide ja massiivse kaldee lammutamisel ning uute terrasside-treppide ehitamise juures. “Kõige suurem töö on seni olnud vanast massiivse kaldteega garaažist uue sauna ja vannitoa välja ehitamine. See majaosa vajas ka uut soojustust, uusi aknaavasid, vaheseinu, kanalisatsiooni, elektrivõrku ja muud,” meenutab Gina.

Üle on nad värvinud ka kogu saunalaudise, millele on kahtlemata kulunud kõige rohkem töötunde. Umbes 200-ruutmeetrises majas on kõik laudseinad ja -laed saanud uue valge kuue. “Läbi Instagrammi konto, kus oma remondiblogi pean, olen saanud väga palju küsimusi laudise värvimise kohta. Omal ajal oli selline viimistlus suur trend ja on levinud arusaam, et vana lakk vajab kindlasti enne ülevärvimist lihvimist. Kinnitan, et tänapäeval on olemas suurepäraseid kruntvärve, mis säästavad lihvimise vaevast ja tulemus jääb suurepärane!” julgustab Gina ka teisi samamoodi värvima.

Saunatundest pole enam midagi alles.

Kuigi maja oli algusest peale elamiskõlblik, pakkus see siiski suure väljakutse, sest ruumiplaneering ei vastanud pere vajadustele üldse. “Vanast dušširuumist ja WC-st sai uus sissepääs, garaažist saun ja vannituba, trepialusest pimedast ruumist sündis pesuköök. Kõik see ei olnud sugugi paberil eelnevalt paika pandud põhjalik plaan. Kuna elasime juba remondi ajal majas sees ja tegime remonti tasapisi, siis oli aega mõtteid ja ideid koguda, seepärast tundub ka, et kõik on väga hästi paika loksunud,” räägib naine.

Ja mööbel ka ikka ise

Tänaseks päevaks on Gina oma majas suure osa mööblist samuti ise valmistanud. Ja ei, tema ajalugu pole tihedalt puutööga seotud. Kuna Tallinnast ära kolides tuli ta ka töölt ära, tekkis hetkeks vaba aeg, mille naine sisustas Haapsalu Kutsehariduskeskuses mööbli restaureerimise erialal tudeerides. “Sealt sain “kauba peale” ka algsed teadmised puutööst ja mööblitisleri kutsekvalifikatsiooni,” sõnab ta.

Gina valmistatud suur söögilaud köögis.

Siis viis elu Gina Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava koordineerima. Tänaseks on temast saanud selle õppekava kuraator ja disaini lektor. “Ma küll ei õpeta ise otseselt puutööd ja mööbli valmistamist, vaid pigem strateegilise disaini ja tootearendusega seotud aineid, aga puutun sellega igapäevaselt kokku ka tööalaselt,” ütleb ta. Majas on tal omaenda töökoda ning mööbli valmistamisest on kujunenud tema suur kirg ja hobi.

Kodu nagu Tallinna linn

Kuigi nagu Instagramist näha, on Ginal pidevalt mõni projekt käsil ja jälle miski mööblitükk või majaosa valmimas, on nende kodu tema sõnul siiski nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. “Teha on veel väga palju. Järjekorras ootab ventilatsioonisüsteem ja lagi äsja valminud vannitoale ja koridorile. Leiliruumi “kuubik” on küll valmis, aga lava ja muu sinna juurde kuuluv ootab alles ehitamist. Ülemise korruse WC ja trepihall on tegemist vajavate tööde nimekirjas ja veelgi kaugemal seal nimekirjas on kõik tööd, mis puudutavad maja väljastpoolt kohendamist. Aga oleme võtnud põhimõtteks, et teeme kõike tasapisi ja nii, et remondi tegemise kõrvalt oleks kindlasti ka aega puhata ja mängida,” ütleb ta.

Ka akvaariumialune kapp on Gina omalooming.
Ülevärvitud laudis muudab interjööri kardinaalselt.

Igaüks saab hakkama

Gina ütleb, et tema meelest saab mööbli valmistamisega hakkama igaüks, lihtsalt tahtmist ja kannatust peab olema. “Tihti kuulen just naisterahvastelt, et nemad ei saaks iseehitamisega mitte eales hakkama. Kinnitan, et kõik saavad, kui vaid tahavad. Olen disainitudengitega töötades näinud, kuidas inimesed, kes pole kunagi varem ühtki tööriista peos hoidnud, teevad teise õppeaasta lõppedes valmis mööbliesemeid, mida uhkusega näitustel eksponeerime,” räägib ta.

“Kindlasti aitab heale tulemusele kaasa “seitse korda mõõda”-vanasõna, aga tihtipeale tahaksin hoopis julgustada, et hakka lihtsalt pihta!” sõnab Gina.

Gina tehtud lükanduksed.

Mida siis mööbli valmistamiseks vaja?

  • Head tingimused. “Selleks, et tööd saaks nautida, peavad olema head tingimused. Mõnikord, kui endla võimalusi napib, tasub eelkõige vaadata, kas kodukoha läheduses ei ole mõnd kutsekooli või huviringi, kus vastavaid koolitusi või töökoja kasutamise võimalust pakutakse,” ütleb Gina.
  • Head tööriistad. Need ei pea tingimata endal olemas olema: paljusid asju, mida lühiajaliselt vaja, annab ka rentida.
  • Kui endal mugav ruum olemas, on mõistlik teatud tööriistad siiski ka soetada. “Meie oleme endale soetanud neid sel põhimõttel, et need oleksid võimalikult kerged ja mobiilsed, seega akutoitel, ja kõigil oleks võimalik kasutada samu akusid,” räägib Gina.
  • Akutoitel ektsentriklihvija. “Tööriist, milleta ma enam elu ette ei kujutaks. Kuigi lihvimine on minu jaoks kõige ebameeldivam töö nii mööbli renoveerimise kui valmistamise juures, on see hädavajalik hea tulemuse saavutamisel,” sõnab Gina.
  • Järkamis-nurgasaag. Samuti üks ese, mis võiks ühe hobiehitaja töökojas olemas olla. “Käsisaagi enam kasutada ei viitsiks,” ütleb Gina.
  • Tahe ja pealehakkamine. Kui neid ei ole, siis ei tule päris kindlasti head tulemust, olgu võimalused ja tööriistad kui suurepärased tahes.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.