Remont&ehitus

Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump toob koduomanikule korraliku jama kaela

Õhksoojuspump tuleb paigaldada seadusega kooskõlas.Foto: Shutterstock

Eestlased armastavad väga lisa- või vahel ka põhikütteallikana kasutada õhksoojuspumpa. Aga paljud ei tea, et selle paigaldamine tuleb seadustada.

Inimesed on harjunud, et õhksoojuspump on lihtne lahendus, millega ei kaasne mingit paberimajandust. Paraku on see aga eksiarvamus, mis võib koduomanikule korralikult probleeme põhjustada.

“Kuigi õhksoojuspump on kütteseade, arvavad inimesed, et seda ei pea registrisse kandma, vaid tegemist on pigem kodutehnikaga, nagu nõudepesumasin, mis ühendatakse lihtsalt vooluvõrku,” räägib Arco Vara Pärnu osakonna maakler ja seadustamise projektijuht Gözell Haug.

Mis sellest siis juhtub, kui registrikanne puudub? Haug räägib, et kinnisvara müümisel võib see rikkuda tehingu. “Laenutaotleja saadab pangale olemasoleva info ostetava kinnisvara kohta, pank aga kontrollib kõik andmed üle, vaatab ehitisregistrit ja näeb sealt, et õhksoojuspump kütteelemendina ei ole sisse kantud. Sellisel juhul tahab pank enne laenu väljastamist, et registri andmed tehtaks korda, see aga võtab omajagu aega, kaasneb lisakulu ja nii edasi,” sõnab Haug.

Omavoliliselt pumba paigaldamisel tegutseda ei maksa. Foto: Shutterstock

Kuidas siis toimida?

Tasub meeles pidada, et õhksoojuspump on kütteseade ja enne selle maja külge paigaldamist on vaja esitada kohalikule omavalitsusele ehitisteatis ja projekt, ka kasutusjuhendid tuleb alles hoida. Vastasel juhul on tegemist ebaseadusliku ümberehitusega.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht ütleb, et kindlasti on oluline kaasomanike nõusolek, küsimus on, et kas on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut või piisab korteriomanike häälteenamusest.

“Kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab välisseina ilmet oluliselt, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kui aga selle paigaldus jääb tavapärase kasutamise piiresse, piisab korteriomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusest. Igal juhul peab olemas olema vastav projekt ja ehitusteatis,” räägib ta.

Naabrid võivad probleemi tekitada küll

Tihti arvatakse, et tühja kah, paigaldan selle pumba ära, mis need naabrid selle peale ikka teevad. Roosilehe kogemuse kohaselt teevad ikka küll ja teinekord üsna paljugi.

“Inimesed pöörduvad juristi jutule peaasjalikult seetõttu, et naabri paigaldatud õhksoojuspump tekitab vibratsiooni ning müra. Sageli ilmnebki siis, et õhksoojuspump on paigaldatud ebaseaduslikult – puudub vastav projekt ning ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut seadeldise paigaldamiseks,” räägib ta.

Sellises olukorras tuleb leida tagantjärele lahendus olukorrale ning reeglina on siin kaks võimalust – kas hangitakse vastavad load ning saadakse kaasomanikega kokkuleppele või tuleb ebaseaduslik paigaldis eemaldada.

“Praktika näitab, et probleemid tekivadki just siis, kui omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump tekitab ülemäärast häirivat  müra ja vibratsiooni ning hakkab häirima teisi kaasomanikke,” sõnas Roosileht. 

Kasutamiseks väga mugav lahendus, aga seadustamata kujul võib õhksoojuspump hiljem hulga probleeme tuua. Foto: Shutterstock

Juristi nõuanne õhksoojuspumba paigaldajatele:

  • Enne õhksoojuspumba paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatis ja ehitisprojekt
  • Kui elamu asub miljööväärtuslikus piirkonnas, siis on vajalik ka Muinsuskaitseameti luba
  • Vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek juhul, kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab oluliselt elamu välisseina. Korteriomanike häälteenamus on vajalik juhul, kui õhksoojuspump ei tekita ülemäärast häirivat müra ning vibratsiooni.

Kes teostab järelevalvet?

Ebaseaduslikult tehtud ümberehitiste korral teostab ehituslikku järelevalvet kohalik omavalitsus, kes võib teha korteriomanikele vastava ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel kohaldada sunniraha nii kaua kuni ettekirjutuses esitatud nõue on täidetud.

Ettekirjutus tehakse ja sunniraha kohaldatakse solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule. Ka sellistel juhtudel, kui on tehtud fassaaditööd ja puudub ehitusluba, kuigi selle korraldas KÜ juhatus eesotsas.

Korteriühistu juhatuse liikmed peavad kontrollima ja tegema kõik selleks, et täidetaks seaduse nõudeid.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses