Tema sõnul tuleb aga kindlasti teha taustatööd ja alati võib küsida kogemusi-soovitusi teistelt korteriühistute juhtidelt. “Siinkohal ongi eeliseks, kui korteriühistu on Eesti Korteriühistute Liidu liige – liidus toimuvad regulaarsed korteriühistute koolitused ja õppepäevad praktikult praktikule, kus saab kuulda-näha teiste kogemusi,” selgitab ta.
Kindlasti tasub uurida toetusi
Spetsialisti abiga koostatakse rekonstrueerimisprogramm ja saadakse teada, palju renoveerimine maksma võiks minna. “Kindlasti uurige pangast laenusaamise võimalusi ning riiklike toetuste tingimusi. Riiklike rekonstrueerimistoetuste vahendajaks on SA KredEx, täpsemat teavet toetuste kohta saab nende kodulehelt,” ütleb Mardi.
Kõige mõistlikum on hoone terviklikult rekonstrueerida – see annab parima ja kestvaima tulemuse, suureneb energiatõhusus ja paranevad elutingimused. “Tervikrenoveerimise maksumus kujuneb aga reeglina selliseks, et lisaks omavahenditele on vaja kaasata ka laenuraha ja võimalusel riikliku toetust. Kõige olulisem on aga veenda korteriühistu liikmeid selles, et rekonstrueerimist on tarvis. Nagu rääkis EKÜL ajakirjas üks pika kogemusega ühistujuht: peab ära tegema tohutu eeltöö, et korteriomanikke oma poolele võita. Peab kirjutama, rääkima, selgitama. Mitte üldsõnaliselt, vaid konkreetsetele arvutustele ja faktidele toetudes,” juhendab spetsialist.
Kui põhjalik eeltöö on tehtud, tuleb läbi viia nõuetekohane üldkoosolek ning võtta vastu vajalikud otsused – otsustada lõplikult teostatavate tööde pakett, laenu suurus ja juhatuse volitamine renoveerimisprotsessi läbiviimiseks. “Oluline on aga meeles pidada et, laenu võtmist ega suuremate renoveerimistööde tegemist, mida seadus käsitleb kui hoone ajakohastamist, et saa korduskoosolekul otsustada, vaid see nõuab kvalifitseeritud hääleteenamust. See nõue tähendab, et otsuse poolt hääletaks 51 protsenti korteriomanikest, kellel kuulub ka enamus kaasomandist. Sealt edasi tulevad juba projektide koostamine ja hangete korraldamine, töövõtja ja omanikujärelevalve leidmine,” räägib Mardi.
Omanikujärelevalve on riikliku toetuse puhul kohustuslik ja ka ülioluline saavutamaks head ja kvaliteetset lõpptulemust.
