Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia uurimisrühma eksperdi Paul Klõšeiko sõnul on
vananenud või puudulik ventilatsioon suur energiaröövel. “ “Kui kodu soojustada, siis
ventilatsiooni parandamine käib sellega kaasas. Kui ventilatsioonil puudub soojustagastus,
liigub soe õhk lihtsalt välja ja majja tuleb jahe välisõhk,” ütleb Klõšeiko.

Eriti oluline on ventilatsiooni korrastamine pärast uute akende paigaldamist või seina
soojustamist, sest eelmise sajandi hoonetes toimis ventilatsioon läbi lekkivate akende ja
piirete ning nende tihendamisel tekib hallituse, niiskuskahjustuse või ülekuumenemise oht.

„Energiatõhususe tõstmiseks on soovitatav vana agregaat, näiteks värskeõhuklapp, välja
vähetada kaasaegse, soojustagastiga lahenduse vastu, mis on mootoriga, mitte lihtsalt
lahtikäiva klapiga,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia uurimisrühma ekspert.

Leia üles õhulekked ja paranda need

“Kui ventilatsioon toimib ja on soojustagastusega, tuleks vältida õhulekkeid ja külmasildasid
– lekkiv õhk ei läbi soojustagastit ja raiskab sellega energiat või toob kaasa
niiskuskahjustuse,” ütleb Klõšeiko.

Õhulekked tehakse kindlaks alarõhutesti ja termokaamerate abiga. „Vanades majades on
lekked seotud tihti logisevate ja ühekordsete akendega. Kui hoone õhupidavust parandada
ja lekked kinni panna, mõjutab see kulusid märkimisväärselt,” kinnitab Laats.

Vaheta vanad aknad ja uksed uute vastu

“Ehkki katus ja seinad on sooja mõttes kõige suuremad kuluallikad, moodustades kogu
soojakaost ligi 50%, on nende renoveerimine kallis ja suur töö. Lihtsam ja ka soodsam on
alustada akendest ja ustest”, ütleb akende ja uste e-kaubamaja Klar Home tegevjuht Janar
Tammjärv ja lisab, et nende vahetamisega muutub kodu ka esteetiliselt ilusamaks.

“Akende soojusläbivus on 5-10 korda suurem kui seintel ning võrreldes 2000ndate algusest
pärit akendega on tänapäevased aknad kaks korda tõhusamad. Kui ruumi peaks ähvardama
ülekuumenemine, saab valida aknale päikesekaitseklaasi,” lisab Tammjärv.

“Vanade akende ja uste asendamine uute, 3-kordse klaasiga akende vastu võib säästa isegi
kuni viiendiku küttekuludest. Kui eelarve pitsitab, võib vabalt uued aknad ka ise ette panna.
Kes saab hakkama muude remonditöödega, vahetab vaevata ka aknad. See on uus
normaalsus – rahaline sääst võib sel juhul ulatuda 50%-ni,” annab Tammjärv nipi, kuidas
rahalist kokkuhoidu saavutada.

Soojusta katusealune

Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool! See ütlus kehtib ka katuse soojustamise kohta. Kui
katusealust täiel määral soojustada ei jõua, keskendu vähemalt laepealsele osale. Laatsi
sõnul on kõige lihtsam soojustada puistevillaga, sest selle paigaldamine on füüsiliselt lihtne –
torust puistatakse soojapidav materjal lae peale.

“Seda saab mugavalt teha ka sellistel
pööningutel, kuhu inimene püsti või isegi käpuli liikuma ei mahu,” ütleb Laats.