Kokku laekus sel aastal 98 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 1,72 miljonit eurot, millest toetust eraldati 36 objektile. Toetust said seitse vanalinna hoonet, kümme mälestist väljaspool vanalinna ja 19 miljööalal asuvat hoonet. Lisaks kahele maksimumtoetust (35 000 eurot) saanud objektile said kaks objekti toetust summas 30 000 eurot. Väikseim eraldatud toetus oli konkreetse taotleja soovil 690 eurot.

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap lisas, et võrdluses eelmiste voorudega on muutus ka toetuste andmise mahus. „Kui eelmistel aastatel on hindamiskomisjon vähendanud peaaegu kõiki toetussummasid, siis tänavu rahuldati 16 taotlust täies ulatuses, 20 taotluse puhul tehti ettepanek summat vähendada,” selgitas ta. „Toetatud tööde hulgas oli kõige rohkem taotlusi akende ja uste taastamiseks, samuti katuste restaureerimiseks. Tänavu said toetust aga ka vanalinnas remonttööde käigus avastatud kahe seni teadmata maalingutega talalae konserveerimine.”

Enne kevadist taotlusvooru korraldati taotlejatele kaks infotundi, mida kanti üle ka Facebookis. Osalejate arv oli suur nii kohapeal kui veebis. Samuti valmis õppevideo, kuidas iseteeninduskeskkonnas taotlust esitada.

Toetuse eesmärk on pakkuda tuge kaitse all olevate ehitiste omanikele, et toetada ehitiste ja nende detailide restaureerimist ja taastamist ning säilitada Tallinna ajastutruu miljöö, arhitektuur ja materjalikasutus. Restaureerimistoetust saab taotleda mälestiste, muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate ehitiste ning planeeringutega määratud väärtuslike hoonete restaureerimiseks.

Restaureerimistoetuste jaoks on 2024. aastal planeeritud 450 000 eurot. Osa sellest summast jäeti teiseks poolaastaks reservi. Toetust antakse töödeks, mida pole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks. Lisainfot leiab restaureerimistoetuse veebilehelt.