“See, et Eestis päikesepaneelid ära ei tasu, on müüt,“ nentis ta. Tootsi sõnul on Eestis vähem otsest päikesevalgust kui mõnes lõunapoolsemas riigis, kuid näiteks Saksamaaga võrreldes on Eestis paiknevate päikesepaneelide tootlikkus sama. Samuti räägib Eesti kasuks keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

Päikesejaama tootlikkus sõltub jaama asukohast, paneelide kaldenurgast ja suunast ilmakaarte suhtes, aga ka võimalikest varjudest. „Saadav sääst muutub hooajaliselt – suvel võib elektriarve väheneda ligi 95%, talvel aga vähem. Paneelide tootlikkuse kõrgaeg jääb tavaliselt märtsi ning hilise augusti vahele. Parima toodanguga kuud on tavaliselt aprill ja mai, sest päike käib siis kõrgelt ning temperatuurid on jahedamad. Talviti liigub päike madalamalt ning seetõttu on ka tootlikkus väiksem, ent mitte päris olematu,“ lisas Tootsi. 

Katusematerjal rolli ei mängi

Eesti Energia energiateenuste osakonna juhi sõnul ei ole katusematerjal päikesepaneelide paigaldusel takistuseks, kui katusekonstruktsioon ja kandevõime on paigaldamiseks sobivas seisukorras. Siiski soovitab ta esimese sammuna tellida projekteerijalt katuse kandevõime arvutused, sest ka kohalik omavalitsus võib seda enne paigaldamist nõuda. 

Samuti peab päikesepaneelide paigalduseks olema kohaliku omavalitsuse luba. Ehitusseadustik ütleb, et igasuguse võimsusega elektritootmisrajatise  püstitamisel, rajamisel, paigaldamisel ja ümberehitamisel tuleb taotleda ehitusluba riigimaksuga ja peale ehitamist kasutusluba. Ehitusloa väljastab kohalik omavalitsus MRT’s registreeritud isiku poolt koostatud projekti alusel.

Saab paigaldada ka maapinnale

Kui katusele pole päikesepaneelide paigaldamine võimalik, saab neid paigaldada ka maapinnale. „Maapark võtab küll rohkem ruumi, ent seevastu saab päikesepaneelid suunata kõige optimaalsemas suunas – enamasti lõunasse. Päikesepaneelide raamid on 35kraadise nurga all,“ rääkis Tootsi.  Ta lisas, et maapargi rajamisel tuleb arvestada pinnasega. „Näiteks paekivine maapind tõstab hinda, pehmele, märjale ega soisele pinnasele ei ole võimalik päikesepaneele panna. Enne maapargi ehitustööde algust tehakse ka geodeetiline alusplaan, et veenduda pinnase sobivuses,“ selgitas Eesti Energia energiateenuste osakonna juht. 

Päikesepaneelide rahaline võit tuleb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ning ülejääva elektrienergia tagasimüügist. „Võrku tagasi müüdud elektri eest saadud tasu kajastub tavapärastel elektriarvetel. Kui võrku müüdud elektri eest saadav tulu on suurem võrgust ostetud elektri kulust, siis hakkavad igakuised elektriarved olema miinusega. Talvisel perioodil on seda võimalik näiteks tasaarveldusena kasutada. Säästu peab võrdlema ka päikesejaama tehtud investeeringu ning jooksvate kuludega,“ lausus energiateenuste osakonna juht. 

Mõni laen toetab paigaldamist

Inbanki tooteüksuse juhi Nele Roostalu sõnul aitavad päikesepargi rajamist finantseerida turul olevad rohelised laenud: „Inbanki roheenergia laenuga saab jagada suure investeeringu eest tasumise pikema ajaperioodi peale. Kuna päikesepargi kasutusiga on pikk, saab ka laenu tagasimaksmise hajutada isegi kuni kümnele aastale.”

“Kuna rohelised laenud on tavaliselt seotud investeeringuga kinnisvarasse ja kulude säästmisse, mitte lihtsalt tarbimisse, siis pakutakse neid ka väga mõistliku intressimääraga. Keegi ei tea hetkel täpselt, millistesse kõrgustesse võivad uuel hooajal energiahinnad kerkida, seega võib pikas perspektiivis võit tänu roheenergiale säästetud kuludelt olla suurem kui laenuintressidele kuluv summa,“ lisas Roostalu. 

„Lisaks päikesepargi rajamisele saab Inbanki roheenergia laenu taotleda teiste taastuvenergia lahenduste rajamiseks, näiteks küttesüsteemide renoveerimiseks või maakütte paigaldamiseks. Samuti kinnisvara energiatõhususe parandamiseks, näiteks katuse soojustamiseks, akende vahetamiseks, õhksoojuspumba paigaldamiseks ning ka elektriauto laadimispunkti rajamiseks,“ kirjeldas Roostalu rohelise laenu võimalusi.

Päikesepaneele on võimalik paigaldada eramule, kui:

• hoonel on kasutusluba ja ehitisregistris olev info vastab tegelikule olukorrale;
• katusel on piisavalt vaba pinda, mida ei varja kõrged puud. Alternatiivina on võimalik paneele paigaldada ka hoone lähedusse maapinnale;
• hoone elektrisüsteem on ohutu;
• katus on tugev ja ei vaja lähima 30 aasta jooksul renoveerimist;
• ehitis ei kuulu ehitis- või kultuurimälestisena muinsuskaitse alla.