Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Toetusmäär on suurem näiteks väiksematel või maapiirkondades asuvatel kortermajadel või kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja ka lift. Avanevas taotlusvoorus jagatakse kokku 80 miljonit eurot toetust.

“Toetusraha on rõõmusõnum ka jahenevale ehitusturule, kuna lähiaastatel tehakse energiatõhususe eesmärgil selle eest investeeringuid kokku üle 800 miljoni euro,” lisas Sikkut.

Esialgu on võimalik taotleda toetust tervikrenoveerimisele, kuid tulevikus lisandub ka osalise rekonstrueerimise toetuse võimalus. Tervikrenoveerimise korral tuleb renoveerida ja soojustada fassaad ning katus, vahetada aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem ning keskküttesüsteemi olemasolul see renoveerida. Lisaks toetatakse muid energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtuga seotud tegevusi, näiteks päikesepaneelide ja päikesekollektorite paigaldamist sooja vee tootmiseks, aga ka elektriauto laadimistaristu rajamist. Toetatavate tegevuste hulka on lisandunud soojavarustuse tagamine elektrikatkestuse korral, luues soojussõlme ümberlülitamise võimaluse välisele elektritoitele.

Toetatakse ka tööde teostamisega seonduvaid vajalikke tegevusi nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemist, tehnilise konsultandi teenuse kasutamist ja omanikujärelevalve teostamist.

Taotlusvooru viib läbi EASi ja KredExi ühendasutus ning voor avaneb aprillis. Rohkem infot selle kohta lisandub lähiajal KredExi kodulehele.