Vikipeedia andmeil loodi Tarbeklaas Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabriku asemele, toodangus pandi rõhku, nagu nimigi ütleb, peamiselt tarbeklaasile ehk siis sageli kasutatavatele lauanõudele. Tehases on aegade jooksul töötanud hulk Eesti kunstnikke.

Tehase toodangut müüdi üle kogu Nõukogude Liidu, 80ndatel aastatel tehti tellimustöid ka Euroopasse ja Põhjamaadesse. Tarbeklaas lõpetas tegevuse 1993. aastal.

Tarbeklaasi nõusid leidub siiani paljudes Eesti kodudes, aga paljud on teinud ka selle vea, et need kui nõukaaegse prahi taaskasutusse viinud või üldse ära visanud. Pärast riigi taasiseseisvumist tundus Tarbeklaasi masstoodang kole igand, mida keegi kodusel söögilaual ega nõudekapis väga näha ei tahtnud.

Nüüd aga, mil mälestus nõukaajast on piisavalt tuhmunud, paistab, et Tarbeklaasi toodang hakkab, nagu nõukaaegne mööbelgi, taas hinda minema. Seega õnnelikud on need, kes neid nõusid alles on taibanud hoida.

Eriti minev kaup on oksjonitel hetkel vaasid. Selle aasta kõige kallim osta.ee oksjonil müüdud Tarbeklaasi toodang on Tiia-Lena Vilde komplekt “Allikas”, mis läks kaubaks 460 euroga.

Teisel kohal on Elve Tautsi komplekt “Võõrasema”, mille eest käidi välja 413 eurot. Kolmandal kohal Eino Mäelti “Põhjarannik”, mille hinnaks kujunes 380 eurot.

Vilgas äri käib ka aga paljude soodsamate ja pisemate esemetega. Kõiki osta.ee-s hetkel müügis olevaid Tarbeklaasi esemeid näeb SIIT.

Kel Tarbeklaasi nõudekuhjad kodus kapis ootamas, eks neil ole nüüd mõttekoht: kas hoida ja lasta väärtusel koguneda või oksjonikeskkonnas kiirelt rahaks teha.