„Isegi kui esialgu tundub elektriühendus üleliigne, on see parem kohe alguses plaani võtta, sest hiljem vajaduse tekkides on ühenduste lisamine rohkem kui keerukas. Heaks näiteks on koroonakriis, kus paljud pidid garderoobi hoopis ajutise kodukontori sisse seadma ning meenub, et Mari Jürjens salvestas riidekapis koguni albumi – vaevalt, et see ilma pistikupesata võimalik olnuks,“ selgitas Alina Kester.

Soovitus: peegli asukohta valides kujutle end kodus elamas ja tegutsemas. Hommikuti kiiruga riietudes on suur peegel abiks, kuid näiteks elutoa diivanil istudes võib peegelpilt vastasseinas ajapikku häirivaks muutuda.

Seejärel on aeg suureks mõõdistustööks ehk planeerida garderoobi sisu. Seejuures tuleks kindlasti arvestada kasutaja pikkusega, et kõik asjad mugaval kõrgusel asuksid, aga ka eri rõivaesemete pikkusega – õhtukleidid ja mantlid vajavad rohkem ruumi, triiksärgid ja ülikonnad aga vähem.

„Sõltuvalt inimese pikkusest ja harjumustest võivad mugava garderoobi mõõdud olla üsna erinevad. Käe siruulatus mängib rolli ka riidepuutorude kõrguse ning kappide-sahtlite paigutuse. Kogemus näitab, et ebamugavalt paigutatud sahtel või kapp langeb ajapikku kasutusest välja, kuid hõivab ikkagi väärtuslikku hoiuruumi. Mõtle ka selle peale, kas eelistad sahtleid või korve, esimesed on kenama välimusega, samas ei kogune korvidesse tolmu,“ lisas Alina Kester.

Järgmiseks on aeg läbi mõelda garderoobi välimus ning ka siin soovitab Alina Kester liikuda suuremate otsuste juurest väiksemateni.

„Suureks otsuseks garderoobide puhul on ka see, kas valida käänduksed või lükanduksed. Käänduksed näevad sageli kenamad välja, kuid lükanduks võib osutuda praktilisemaks. Kindlasti tuleks üle mõõta uste avanemise raadiused ning väiksema magamistoa puhul kaaluda, kas selles jääb piisavalt ruumi ka voodi ja muu mööbli ning kapi vahet liikumise jaoks. Oluline on silmas pidada, et uksed või sahtlid ei hakkaks teiste mööbliesemete vastu käima,“ soovitas Alina Kester.

Nüüd on aeg mõelda läbi ka garderoobi välimus ja erinevad detailid, nagu käepidemed, riidepuutorud, materjalid ja värvitoonid. Seejuures soovitab Alina Kester lisaks esteetilisele välimusele arvestada ka praktilise poolega.

„Hea oleks, kui kõik sahtlid ja kapid avaneksid sarnase lahendusega, et hiljem ei peaks iga sahtli puhul hetkeks mõtlema, kuidas see lahti käib. Mida suurem ja raskem on sahtel, seda ergonoomilisem peaks olema selle käepide. Riidepuutorude puhul on viimasel ajal moes must värv, kuid selle valiku puhul tuleks veenduda, et pinnaviimistlus on tugev ning sellele kasutamisel kriime ei jääks,“ andis Alina Kester nõu.

Soovitus: kui pead lemmiklooma, ära walk-in garderoobi liikumisanduriga valgust paigalda – öösiti süttivad tuled häirivad nii looma kui pereliikmeid.

Värvitoonide valikul soovitab Alina Kester arvestada, et mida tumedam on mööbliplaat, seda rohkem vajad lisavalgustust.

„Kui riiulid on sügavad ja tumedates toonides, paistab küll tolm paremini välja, kuid samas pole kappi paigutatud esemeid hästi näha ning hiljem ei tahaks ju pealambiga kapist asju otsida. Heledate värvide puhul on mure väiksem, kuid valgustuse lisamine kas riiuli kohale lakke või ülemise riiuli alla süvistatult on igal juhul hea mõte ning LED-profiili saab lisada ka sahtlitesse,“ rõhutas Alina Kester.

„Valguse puhul tasub kindlasti erinevaid võimalusi uurida, näiteks leidub riidepuu torusid, kuhu on süvistatud profiilvalgusti, Kaaluda võiks sedagi, kas eelistad liikumisanduriga, seinapealse lülitiga või puutetundlikku süvalülitiga lülitatavat valgust,“ lisas Alina Kester.

Kui uus garderoob valmis ja kasutusse võetud, soovitab Alina Kester sellele esimestel nädalatel mitte hinnangut anda, vaid teha seda umbes poole aasta möödudes.

„Selleks ajaks on kasutamisharjumused välja kujunenud ja kui miski endiselt veel häirib, siis ei muutu see tulevikus vähem häirivaks, vaid ongi kasutaja seisukohast ebamugav. Hea välimuse ja praktilisuse tasakaal sõltubki õigeaegsest planeerimisest, mis võib olla küll keeruline ja aeganõudev, kuid tasub ennast hiljem igal juhul ära,“ sõnas Alina Kester.