Sisustus

IKEA sisekujundaja annab nõu, kuidas kodu trendikalt looduslähedasemaks disainida

Pehmed vormid ja maalähedased toonid loovad õdusust.Fotod: IKEA

Rubriiki toetab

Mõne aja eest toimunud Milano disaininädal on disaini suursündmus, mis toob kokku terve maailma sisekujundajad ja mööblitootjad. IKEA sisekujundaja tutvustab seal nähtud uuemaid trende ja annab nõu, kuidas neid kodu värskendamisel ära kasutada.

IKEA sisekujunduse osakonna juht Pedro Castro ütleb, et modernne klassika annab üha enam teed läinud sajandi keskpaiga modernsele stiilile, mida iseloomustavad puhtad jooned, ümarad vormid, mahedad toonid ja looduslikud materjalid.

Pehmed vormid ja maalähedased toonid

„20. sajandi 50ndatele ja 60ndatele omaselt domineerivad eri mööbliesemete, näiteks diivanilaudade, peeglite, maalide, vaipade ja patjade kujunduses pehmed ümarad vormid, sümmeetria ja ringjooned. Diivanite, tugitoolide ja toolide seljatugi on madal ja jalad enamasti peened. Paljud esemed, näiteks söögi- ja diivanilauad, mõjuvad skulptuuridena. Vaipade ja patjade puhul armastatakse puhtaid geomeetrilisi kujundeid,“ kirjeldab Castro.

Sisekujundaja lisab, et selle aasta väljapanekus kohtas vähe tumedat ja sügavates toonides mööblit. Näib, et paljud eelistavad loomulikumaid, heledamaid ja helgemaid toone. Värvidest võimutsevad sel aastal kaks paletti: esiteks pastelne maalähedane värvigamma, näiteks pruun, hall, roheline, terrakota ja beež ning teiseks Bauhausi stiilis põhivärvid. Viimaste hulka kuuluvad indigosinine ja sinepikollane, aga ka lilla ja roosa. Bauhausi laadis interjööre iseloomustavad julged ja ootamatud värvikooslused.

Mööblikangast rääkides märgib sisekujundaja, et juba aastaid mööblitootjate lemmikuks olnud buklee populaarsus on veelgi kasvanud: seda kasutatakse nii diivanitel, tugitoolidel kui ka toolidel. Samas veluur asendub järk-järgult sametiga ja mööbli puhul kasutatakse üha rohkem nahka.

Juba üle aasta võib märgata, et üheainsa diivanilaua asemel on moes kokku sobitada vähemalt kaks või lausa kolm lauda. Need ei täida üksnes oma otstarvet, vaid on ka oluline sisekujunduselement. Nii samasse komplekti kuuluvaid kui eri kujundusega laudu on saadaval paljudes värvides ja need võivad olla eri materjalist, näiteks keraamilised, kivist või puidust.

Looduslähedasem kodu

„Pandeemiast tulenev soov viibida harmoonilises keskkonnas ja ümbritseda end loodusega ei kajastu ainult maalähedastes toonides ja loodusest inspireeritud vormides, vaid ka naturaalsete materjalide kasutamises. Ehkki seda võis märgata juba mõnda aega, on käesolev aasta veidi erinev, sest marmorile, puidule, rotangile ja kivile on lisandunud liivakivi, terrakota, savi, keraamika ja nahk. Ja ka pehme mööbli valmistamiseks kasutatakse üha enam nahka,“ ütleb Castro.

Tema sõnul teevad kodu looduslähemaks ka enamik praegu moes olevaid kaunistusi, sest need on valmistatud looduslikest materjalidest nagu savi, keraamika, kivi või klaas.

„Sisekujunduses on juba aastaid erilist rolli mänginud kestlikkus. Paljud mööbliesemed on valmistatud ümber töödeldud materjalidest ja tootmises kasutatakse ressursse vastutustundlikult,“ märgib sisekujundaja.

Paindliku kasutusega ruumid ja rohkem aega iseendale

Pandeemia mõjul on inimesed hakanud töökohti sisse seadma mitte ainult elu- ja magamistoas, vaid ka köögis. Selleks võib olla nii eraldi töölaud kui ka terve seinalahendus, mis on pühendatud töötamisele ja tööga seotud esemete hoiustamisele. Lisaks kasutatakse ka kööke üha rohkem muuks kui üksnes toidu valmistamiseks. Nüüd võib siit leida tugitoole, praktilisi valgusteid ja diivanilaudu.

„Seda, et ruume kasutatakse mitmel moel, võib märgata ka vannitubade puhul. Need sarnanevad üha enam spaadega. Siia paigutatakse nipsasjade riiuleid ja pehmet mööblit, ajakirjade hoidikuid jne. Vannitubadesse on tee leidnud ka täispuidust mööbel, mis teeb kodu kõige intiimsemad ruumid hubasemaks ja toob sinna loodusläheduse hõngu. Lisaks on paljudest vannitubadest saanud kodune mini-jõusaal ja neist leiab nii trenažööre, lõuatõmbekange kui ka joogamatte,“ lisab Castro.

Veel üks tihedasti esinev uuendus, mis ilmselt sündis pandeemia-aegsest vajadusest eraldatud alade järele, on ruumijagajate kasutamine. Need võimaldavad vajadusel luua privaatsemaid nurgakesi ja igaühel kodus veidi omaette olla. Ruumijagajana saab kasutada näiteks sirme ja raamaturiiuleid, aga ka lakke kinnitatud ronitaimi.

Kuidas praguseid siustustrende kodus kasutada? 

IKEA sisekujundaja soovitab eelistada madalama seljatoega ja peenemate jalgade diivaneid, tugitoole ja toole. Kui pole plaanis uut mööblit osta, võib uuemad moesuunad koju tuua, kasutades sisustusega sobivaid lisandeid – maalähedastes toonides veluurpatju, pleede ja teisi tekstiile. Elutoas võib kombineerida mitut diivanilauda, mille kuju, värv või materjal omavahel kokku sobivad.

Eelista täispuidust ja rotangdetailidega mööbliesemeid ning looduslikest materjalidest lisandeid, näiteks bambusest lambivarje, kootud vaipu ja keraamilisi vaase. Sisekujunduse lahutamatuks osaks on ka taimed. Kui sa ei soovi elavate taimede eest hoolitseda, too tuppa kunsttaimed. Kui hoolid keskkonnast, vali oma koju taastuvatest või taaskasutatud materjalist valmistatud mööbel ja kaunistused, näiteks vaibad ja kardinad või ümber töödeldud plastist valmistatud köögikappide esipaneelid.

Kui köögis on piisavalt ruumi, võid sinna rajada mugava tugitooliga varustatud omaette olemise nurgakese, kus saad rahus hommikukohvi nautida või teetassi ja raamatuga õdusat õhtut veeta. Igas vannitoas, ka kõige pisemas, leidub ruumi elavatele või kunsttaimedele, mõnele kaunile bambuskarbile ja looduslikele tekstiilidele. See kõik aitab luua koduspaa õhustikku. Mõnda tuppa privaatsema ala loomiseks eralda soovitud toaosa lihtsalt sirmiga või kinnita lakke riiulid, mida saad kaunistada taimede, raamatute või dekoratiivesemetega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.