Aga nagu aktiivses kasutuses asjad ikka, oli ka suvekodu vähehaaval kuluma hakanud. Nii et sel kevadel, kui saabunud eriolukord suvilasse mitu põlvkonda kokku tõi, tekkis mõte anda majale uus hingamine ning luua sellest õdus suvekodu.

Väga suuri puudusi majal õnneks ei olnud, kuid Geili sõnul oli tunda, et väike värskendus kulub väga ära. “Maja oli klassikaline suvila, esines palju tumepruune ja süngemaid toone. Mööbel oli pigem praktiline, kui silmailu ja mugavust pakkuv. Kuna paari aasta jooksul oli teostatud juba suuremad elektri- ja kanalitööd, siis saime kohese alustada kergemate siseviimistlustöödega,” räägib ta algsest seisust.

Kogu projekti taga on kolm põlvkonda naisi: Geili, tema ema ja vanaema. Niiöelda meestetöödel abistavad vahel elukaaslased, aga suurema osa teeb ära naistevägi.

Taaskasutus kui raudne reegel

Väga tähtis punkt kogu projekti juures on olnud kohe alguses kõigi pereliikmete vahel sõlmitud kokkulepe. “Enne ei hakka me midagi ostma, kui pole käidud garaažis olukorda üle vaatamas. Garaažid on ju need lõputud kohad, kust alati võib midagi leida. Sedasi on ka meil. Näiteks kõik kardinapuud on leitud just sealt ning vajalikku mõõtu lõigatud,” ütleb Geili.

Päris kõike garaažist siiski välja võluda pole õnnestunud. Selleks, et vajaminev kraam siiski kokku saada, seadis Geili sammud taaskasutuspoodidesse. “Ma polnud varem kursiski, kui hea valik kasutatud mööblit meie poodides leidub. Lisaks on olemas mitmed Facebooki grupid, kus inimesed annavad tasuta mööblit ära. Seal tuleb muidugi silma peal hoida, sest need parimad asjad lähevad kui soojad saiad,” õpetab Gerli.

Ta meenutab, et mitte kõik polnud taaskasutsest esiotsa vaimustuses. “Mulle meeldis alati mu mehe „rõõmus nägu“, kui pidime jälle kuskile mööblile järele sõitma. Kuid kui lõpuks selle mööblieseme ära värvisin ja tuppa omale kohale paigutasin, siis see rõõmus nägu oli päriselt ka rõõmus, sest kellegi vanast sai meie majas uus ja ilus,” räägib ta.

Lisaks sellele on majas esindatud päris palju põlvkondi perekonda kuulunud esemeid, mis suvekodus uue hingamise saanud.

Puhata on ka vaja

Geili pole seda meelt, et kui remondiga juba algust tehtud, tuleb kogu aeg ainult rabada. Kui üldse hinge ei tõmba ja endale puhkust ei anna, läheb iga projekt raskeks, niisiis on nad alati endale ka hingetõmbeaega võimaldanud.

“Teeme tööd siis, kui tahame ning leiame aega ka puhkamiseks. Sest milleks kõike seda teha, kui seda nautida ei jõua. Mõni päev kohe tunned, et tahaks palju asju ära teha ja siis töö sujub. Aga kui pole tuju, siis istud, teed omale kohvi ning naudid terrassil päikest ja tuulekohinat,” räägib ta pere lähenemisest.

Mingeid suuri raskusi seetõttu töö käigus ka ette tulnud pole. “Pigem on mõni tegevus oodatust aeganõudvam ja see teeb kärsituks. Näiteks oleme oma välisust juba kuu aega teinud, see pole raske, aga ette tuleb ootamatusi, mis aeglustavad tööd,” ütleb ta.

Ja puhates on tublisti aega ka juba tehtust rõõmu tunda. “Olen väga rahul verandaga, mis on esimene asi, kui majja sisse astuda. Ilus, valge ja helge. Elutuba oma kahe laia diivaniga on avar ning võõrustanud juba mitmeid sünnipäevasid. Kööki vanavanavanaema laua taha mahutab ära terve perkonna õhtust sööma ning magusa une saab teha hubases magamistoas,” toob Geili näiteid oma lemmikutest.

Pisikesest värskendusest sai suurem projekt

Eriolukorrast alates on suvila niisiis jõudsalt uut nägu saanud. “Oleme uue valge välimuse andnud ahjule ja kaminale, lisaks nendele on valgega üle võõbatud ka laed, välis- ja vaheuksed. Kiire muutuse saime, kui vahetasime ära kardinad ning panime ette kerged ja helged uued aknakatted. Eriti suur areng toimus köögis, kus ehitasime uue tasapinna ning eemaldasime riiulitelt kõik üleliigse. Lisaks sai teisest korrusest mõnus ajaviitmise koht. Enne olid seal maas magamiseks kaks madratsit. Nüüd leiab sealt lõbusa lasteala ning hubase lugemisnurga,” loetleb Geili tehtut.

See ei tähenda aga sugugi, et maja nüüd valmis oleks. Kergest värskendusest on, nagu ikka, sündinud suuremad plaanid ja uuel aastal tahaksid suvitajad alustada fassaaditöödega, et maja ka väljast särama lüüa. “Mõned mõtted on juba olemas, aga natukene tuleb veel inspiratsiooni koguda, et lõpptulemus oleks terviklik ning ühtiks sisekujundusega,” ütleb Geili.

Haljastus ehk õueala kujundamine on Geili vanaema õlul. Geilil on hea meel tõdeda, et vanaema on kõigi töödega kaasa läinud ja teeb juba isegi uude aastasse suuri plaane. “Uute põõsaste ja lillede jaoks valmib jooniseid pidevalt. Käime tihti jalutamas ning piilumas ka teiste aedadesse, et häid mõtteid juurde saada,” räägib ta.

Ja nii, ühtse meeskonnana tegutsedes ja piisavalt palju puhates ei olegi remont justkui remont, vaid mõnus võimalus ühiselt aega veeta. Kes tahab jälgida, milliseks Geili suvekodu kujuneb, saab seda teha Instagramis.