LED-valgusel on varjuküljed, kuna sellest eralduv kiirgus ei ole loomulik ning võib suures koguses ja pikas perspektiivis mõjuda silmadele kahjustavalt. LED-valguses on kõrge kasuteguriga valgusdioodid ning ere sinine valgus võib silma võrkkestale tekitada fotokeemilisi kahjustusi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Suur hulk kahjulikku valgust iga päev võib viia kollatähni ealise taandarenguni, mis on üks peamisi põhjuseid pimedaks jäämisel.
Kui kasutad sinist valgust ka õhtuti, siis väheneb organismis uneks vajaliku hormooni ehk melatoniini hulk. Ka silma võrkkestal on rakud, mis vastutavad melatoniini tootmise eest – see on vajalik, et silmad saaksid öösel puhata ning taastuda. Seega võib sinine valgus rikkuda nii une kui kogu organismi tasakaalu.
Kas on olemas tervislikku LED-valgust?
Tänapäeval on poodides lai valik LED-valgusteid – mõnda neist on kirjeldatud jaheda valgusena, teisi aga sooja valgusena. Paraku kiirgab enamik LED-idest siiski kahjulikku sinist valgust. Nimetus „soe“ võib LED lampide puhul olla petlik, sest valgus võib silmale tunduda sooja ning naturaalsena, kuid tegelikult neil punast lainepikkust siiski ei ole. Soe valgus saadakse LED-lampide puhul sinise valguse maskeerimisega oranži ja kollase abil.
Kuid on saadaval ka LED-valgusteid, mis kiirgavad sinist valgust vähem ja on lähemal hõõglampide värvispektrile. Kui sul ei ole aga professionaalseid mõõtmisvahendeid, siis ei tea sa kunagi täpselt, millise valgusspektri tegelikult saad. Hõõglambi puhul aga oled kursis, missuguse valgusspektri omale koju viid.
Kuidas silmi sinise valguse eest kaitsta?
