Sisustus

Uuring: hästi sisustatud kodu parandab vaimset heaolu

Kui kodu on mõnusalt sisustatud, aitab see hoida ka vaimset tervist.Foto: IKEA

Rubriiki toetab

See, milline on meie kodune keskkond, mängib olulist rolli meie vaimse heaolu juures, selgub IKEA läbiviidud uuringust.

Möödunud aastal tundis 27 protsenti inimestest kogu maailmas ja 25 protsenti Eesti elanikest, et nende vaimne tervis sai kannatada. Meelepärane ja õdus kodu võib sellisel puhul abiks olla. Nimelt selgus uuringust*, et iga kolmas inimene, kes end võrreldes eelneva aastaga oma kodus paremini tundis, märkas vaimse heaolu paranemist. Seega on meid õnnelikuks tegeva kodu omamine tulevikus kriitilise tähtsusega.

„Pandeemia ja sellega kaasnev ebakindlus on mõjutanud Eesti elanike vaimset heaolu, tekitades stressi ja hirmu tuleviku ees. Inimesed pidid uue reaalsusega kohanema, teadmata, mis järgmiseks juhtub. Hirm ja ärevus on selgelt mõjutanud paljusid. Lisaks tuli ümber teha enda kodune elu- ja töökorraldus, sest paljude kodu muutus nende kontoriks. Kõikide muutustega kohanemine oli inimeste jaoks keeruline,” ütles psühholoog Rita Rätsepp.

Kodust sai pandeemia ajal meie varjupaik

IKEA uuring “Kodune elu” näitas, et ligi kolmandik Eesti inimestest, kes tundsid end oma kodu suhtes positiivsemalt, nägi positiivset mõju ka oma vaimsele tervisele. Psühholoog selgitas, et kodu kui turvalise paiga tähtsus kasvas väljakutseid täis aastal veelgi.

“Kodu on koht, kus end laadida ja turvaliselt tunda. Koht, kus ei pea muretsema ja saad nautida aega oma lähedastega. See on koht, kus saad maski eest võtta ja olla sina ise. Kodus peab ennast igal moel hästi tundma, sest see on meie varjupaik välismaailma eest,” ütles Rita Rätsepp.

Ideaalne kodu: rohelisem, avaram ja koht koos olemiseks

Tundub, et pärast väljakutseterohket aastat on inimestel nüüd selge, millist kodu nad vajavad ja tahavad. IKEA Eesti juht Christian Schneider ütles, et inimeste ideaalne kodu on nüüd rohelisem, avaram ja mugavam koht, kus saab olla koos lähedaste inimestega ja teha just neid tegevusi, mis hea enesetunde loovad.

“Inimesed tõid välja, et enim peetakse oluliseks privaatse aia või rõdu olemasolu (51%), privaatsuse tagamist kõigile pereliikmetele (39%), sõprade ja pere lähedust (37%) ning haljasalade ja looduse lähedust (32%). Näib, et kodu korrastamine on ka paljude jaoks uus prioriteet – viimase aastaga tõusis ühe kolmandiku Eesti inimeste jaoks segadusevaba ning lihtsasti korrastatava kodu tähtsus,” ütles Schneider.

Psühholoogi sõnul annab kodu korras hoidmine meile kontrollitunde, mistõttu on see eriti oluline ebakindluse ajal. „Mida rohkem kontrolli oma kodu üle omame, seda turvalisemalt ​​end tunneme. Füüsiline ruum ja see, kuivõrd koduselt end selles tunneme, mõjutab tugevasti turvalisuse tunnet. Seetõttu on oluline, et iga pereliige tunneks oma kodus end hästi,” selgitas Rita Rätsepp.

Psühholoog rõhutas ka, et korras kodus on kergem lõõgastuda. Seega pole nõuanne alustada päeva voodi tegemisega vaid tühi ütlus. Selline korraldus, kus asjadel on oma koht ja kõik on pikema otsimiseta kiiresti kättesaadav, aitab kaasa nii kontrollitundele kui ka meie vaimse heaolu tagamiseks vajalikule rahutundele.

Sisemise tasakaalu allikas

Uuring näitas ka, et vaimse heaolu jaoks on olulised igapäevased positiivsed kodused rituaalid. Teadlikkus sellest, kuidas me töötame, suhtleme ja lõõgastume aitab meil kodust aega maksimaalselt ära kasutada.

Enam kui pooled (69%) Eesti elanikest nimetavad magamist kõige olulisemaks koduse heaolutunde säilitamise komponendiks. Sarnase hulga vastajate jaoks (60%) on see lõõgastumine ja kolmandal kohal on omaette aja veetmine (51%). Samuti on inimeste jaoks sisemise tasakaalu allikaks partneriga kodus kvaliteetaja veetmine. Selle tõi välja 41% vastanutest. Need on ühtlasi ka asjad, millele inimesed soovivad rohkem aega kulutada ehk meie kodud peaksid seda tulevikus võimaldama.

„Sel aastal oleme näinud suurt muutust, kuidas oma kodu kasutatakse ja sellest mõeldakse. Varem oli rohkem tegevusi, mida tehti vaid väljaspool kodu. Nüüd aga on elu muutunud ja see kajastub ka meie eluruumides. Selleks, et inimesed saaksid kodus teha kõike, mida nad tahavad ja vajavad, viivad paljud enda eluruumides sisse muudatusi. Enam kui pooled uuringule vastanutest tõid välja, et on viimase poole aasta jooksul oma kodudes ümberkorraldusi teinud selleks, et tegeleda meelepäraste või vajalike tegevustega. Selliste hoogsate muudatuste tuules ei ole üllatav, et ligi 50% Eesti elanikest tunneb, et tulevik on kindlasti parem kui täna,” ütles Schneider.

* Uuringust

Kvantitatiivse uuringu viis IKEA Groupi tellimusel läbi rahvusvaheline uurimis- ja andmeanalüütikaettevõte YouGov. Uuring viidi igas riigis läbi veebiküsitlusena 24. juunist 28. juulini 2021. Rohkem kui 34 000 inimest 34 riigist jagasid oma mõtteid vaimse tervise ja koduse elu kohta, mõeldes viimase 12 kuu mõjudele. Eestis küsitleti 1015 elanikku.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.