Tee ise

Eesti naine ehitas edukalt valmis garderoobi, mille valmistamise mõtte müügimehed välja naersid

Valmis garderoob.Foto: erakogu

Mida teed sina, kui sulle öeldakse, et miski, millest sa unistad, on võimatu? Eesti naises Maris tekitas see igal juhul jonnakust tõestada, et ega ikka ei ole küll. Ja ei olnudki.

Kui Mari ükskord Pinterestis vasktorudest valmistatud stanget nägi, oli ta veendunud, et tahab enda koju samasugust. Üsna ruttu selgus, et sel juhul tuleb see ise valmis teha. Pole probleemi, eks. Selgus aga, et keegi tema isetegemise-plaanidesse sugugi ei usu. Aga las Mari räägib ise, kuidas asjad olid.

Tänapäeva sisustajate piibel Pinterest on täis pilte isemeisterdatud stangedest. Vask- või terastorudest, kõikvõimalikes suurustes ja kujudes. Mulle meeldib vask ja see sobib ka minu interjööriga. Esialgu ma oma plaanidega eriti kaugele ei jõudnud, asi jäi vaid idee tasandile stoppama.

Ükskord juhuslikult Bauhausis vajalikke asju otsides jäi mulle silma vasktoruliitmike lõpumüük, kõik T-liited ja põlved miinus 50%. Nagu rätsepad õmblevad nööbi külje mantli, sai  minugi garderoob alguse liitmikest. Kui keeruline siis torud juurde osta on, eks ole! Selgus aga, et üpris keeruline. 

Kui ma oma sooviga Espaki torupoodi läksin, vaatas keskealine meesmüüja mind vägagi pilkavalt ja soovitas ”mine mööblipoodi ja osta endale korralik kapp”. Siis lisandus teinegi müüja, kes väitis, et vask on kõige pehmem materjal ever ja tuleb äärmisel juhul osta hoopis terastorud ja need siis ära värvida. Miks ma peaksin ostma terastorud ja need vasevärviga värvima? See kõlab mulle umbes sama hästi, kui panna seina telliskivi imiteeriv tapeet ehk siis odav aseaine. Keerasin ringi ja marssisin minema.

Espak pole õnneks ainus pood, mis vasktorudega kaupleb. Et edasisi õpetussõnu müüjate poolt vältida, tellisin oma torud k-Rauta e-poest. Kahjuks sain soovitu torude asemel sõnumi, et materjal on otsas ja raha tagastatakse. Ok, täis otsustavust suundusin FEB-i. Sealsed klinditeenindajad olid väga sõbralikud, jagasid omalt poolt soovitusi ja nii oligi mu materjal koos. Jäi veel ainult lahendada seinakinnitused, mida ma ühestki poest ei leidnud, Amazonist aga ei tahtnud tellima hakata, kuna töömehega oli päev kokku lepitud ja nii kiiresti poleks need kohale jõudnud. Tööriistalaenutusest  võtsin torulõikuri ja vaimusilmas nägin juba valmis garderoobi.

Asjad ei käi aga nii lihtsalt, selgus hetkel, kui töömees esimest toru vajalikku mõõtu lõikama hakkas. Kärss kärnas ja maa külmud, öeldi vanasti selle kohta. Lühidalt, pidin leidma koha, kus torud mõõtu saetakse. Õnneks on selline koht üsna mu kodu lähedal, Voltas, kus metallifirmas kõik lõiked kiirelt ja odavalt ära tehti.

Järgmine katse töömehega asja kokku panema hakata. Ei läinud sugugi paremini, kui esimesel korral. Küll vingus ta ühe, küll teise asja pärast ja nii me teineteisele “head aega” ütlesimegi. Veel lahkudes ei väsinud ta ennast kiitmast, missuguseid kalleid ja keerulisi süsteeme ta olevat kokku pannud. Ma olen küll suhteliselt rahulik inimene ja tean, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, aga seekord hakkasin nutma. No päris südamest nutsin ja soigusin, et äkki tõesti oleks pidanud mehi kuulda võtma ja korraliku kapi ostma.

Õnneks on mul lapsed, kes mind lohutasid ja julgustasid.  Ega midagi, kui meestest asja pole, siis girl-power töötab alati. Mul on Pärnus sõbranna, kes saab hakkama iga asjaga ja nii ma talle helistasingi. Sirje vastas ainumõeldaval viisi, ehk siis “okei” ja koos oma elukaaslasega nad minu juurde saabusid. Paar tundi tööd, pisut loomingulisust ja mul on kolm meetrit pikk garderoob ehk täpsemalt viis meetrit riputusala.

Mulle meeldib, kui riided ripuvad. Ka T-särgid. Nii on mul selge ülevaade kõikidest asjadest ja omamoodi distsiplineeriv on see samuti- midagi pole võimalik kappi loopida ja uks põlvega kinni suruda. Peab tunnistama, et varasemalt olen ka seda teinud. Kuna aga pesu ja sokke-sukki riputada tundub isegi minu jaoks pisut ekstreemne, leidsin stange kõrvale Ikeast mustad jalanõude kapid, mis väga hästi pesu hoiustamiseks sobivad. Need on nii mustad, et peaaegu ei paistagi seinalt välja.

Torude seina- ja põrandakinnitused lahendasime kummijulladega, mida kasutatakse selleks, et ust avades seina ära ei lõhuks (uksepiiraja äkki?). Nende mõõt sobiks suurepäraselt toru 28 mm läbimõõduga. Põranda külge fikseeris see toru väga hästi. Seinakinnitus vajas aga tugevdust, seega sai riiul kinnitatud nii torude kui seina külge  ja ta püsib! Juba mitu nädalat ja päris suure koormuse all.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et olen väga rahul. Mul on garderoob, mis vastab mu maitsele ja vajadustele. Ja mul on hea meel, et ma ei kuulanud “tarku nõuandjaid”. Kui keegi ütleb, et ei saa, tähendab see seda, et kui väga tahta, saab ikka!

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.