Rannala sõnul on suitsuandur puudu enamuste kodutulekahjude puhul, kus inimene hukkub ja sageli ka teiste kodutulekahjude puhul. „See viitab, et tulekahjusid juhtub rohkem ikkagi seal, kus tuleohutusnõuetest vähem hoolitakse,“ selgitas Rannala.

Töökorras ja õigesti paigaldatud vingugaasiandur oli olemas 2302 kodus, kus see ka kohustuslik on. 518 kodus oli vingugaasiandur puudu või polnud töökorras.

Päästjatel tuli kontrolli käigus tihti selgitada vingugaasianduri vajalikkust ja tööpõhimõtteid. Küllalt sageli siiski ei teata, et suitsu- ja vingugaasiandur on kaks erinevat asja ning suitsuandur ei asenda vingugaasiandurit ning vastupidi. Suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale, aga kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. “Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab vingugaasi,” ütles Rannala.

Puuduvate suitsu- ja vingugaasiandurite eest algatati väärteomenetlust 53 korral.

Igas kodus peab olema vähemal üks töökorras suitsuandur. Soovituslik on aga paigaldada suitsuandur igale korrusele või isegi igasse tuppa. Vingugaasiandur peab olema igas tahkeküttesüsteemiga (kamin, ahi, pliit, katel) ja gaasiseadmega (gaasiveesoojendi või gaasikatel) hoones. On olemas ka kombineeritud andureid, mis reageerivad nii suitsule kui ka vingugaasile.

Kontrolli andurite tööd kord kuus. Selleks vajuta testnuppu, mille järel peab kostuma häiresignaal. Vajaduse tekkimisel vaheta viivitamatult anduri patarei ning paigalda andur kohe tagasi. Testimine on oluline andurite veatu ja pideva töövalmiduse tagamiseks.

2024. aasta esimese 8 kuuga hukkus 22 tulekahjus 26 inimest. Suitsuandur puudus 17 elamiseks kasutatavas hoones (85%). 8 kuu seisuga pääses 40-st kodu tulekahju ja -ohusündmusest töökorras suitsuanduri olemasolul 77 inimest.