Eestis põleb eluhooneid igal aastal mitu korda enam kui Põhjamaades, põhjuseks asjaolu, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. 2023. aastal said Eestis eluhoonetes toimunud tulekahjud alguse elektrist (132 juhul), küttesüsteemist (77) ja suitsetamisel (72). Elektrist alguse saanud põlengute üheks põhjuseks ongi elektripaigaldiste rikked, mis on seotud elektrikilpides, juhtmetes ja kaablites, harukarpides ja pistikutes halbade ja nõrgenenud ühendustega. Küttesüsteemidest alguse saanud põlengutel on üheks põhjuseks olnud praod, augud ja mõrad ahjudel, pliitidel ja korstnatel.

Päästeameti, siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste ühise üle-eestilise projekti eesmärk on tuleohutumaks muuta kodud, mille elanikud end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Abisaajad valivad koostöös välja kohalikud omavalitsused ja päästeamet. Ka sel aastal liitusid projektiga kõik kahe maakonna omavalitsused. Kodude tuleohutuse projekti tööde elluviimiseks oli 2024. aastal ameti kaudu toetuse suurus 270 000 eurot, millele omavalitused lisasid üle 60 000 euro.

Kodunõustamise soovist kas iseenda, oma lähedase või abivajaja kodus saad märku anda, kui helistada riigiinfo telefonile 1247 või tellida kodunõustamise ohutusportaalis. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee.