Inspektorid pöörasid reidi käigus tähelepanu ka küttesüsteemide olukorrale ning hooldusnõuetele. 63 juhul puudus korstnapühkija väljastatud akt, mis kinnitaks küttekollete ja korstnate korrasolekut ning kasutusohutust. „Kui küttesüsteemi kasutatakse, siis ohutuse vaatest ei ole oluline, kas see paikneb aiamajas või linna eramus – oluline on, et süsteemi ohutust oleks spetsialist igal viiendal aastal hinnanud. Vahepealsel ajal võib eramajas küttesüsteemi ise puhastada, kuid siis tuleb silmas pidada,  et seda tehtaks igal aastal, kui tootja ei näe ette teisiti. Ka kindlustusele on korstnapühkimise akt õnnetuse korral oluline ning võib kahjude hüvitamisel määravaks saada,“ rääkis Siim.

Kuna järgmise aasta algusest muutub kohustuslikuks tahkekütte kolletega majapidamistes lisaks vingugaasiandur, siis kontrollisid inspektorid, kuidas on olukord andurite soetamisega. Vaid 12 hoonesse oli paigaldatud vingugaasiandur.

Sarnaste kontrollidega jätkatakse ka edaspidi.

Eelmise aasta juulis vaadati aiandusühistute kontrollreidi käigus üle 56 aiamaja ja suvilat ning neist pooltel esines puudusi. 23 juhul oli puudused seotud suitsuanduriga – see kas puudus, ei töötanud või oli küll ostetud, kuid jäetud paigaldamata.