Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes kinnitab küttesüsteemi ohutust ka päästeameti ohutusportaalis. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Nii kutsetunnistusega korstnapühkijate kui pottseppade kontakte leiab nt päästeameti ohutusportaalist.
Kütmisel tuleb kasutada ainult kuiva puitu. Niiske puit tekitab rohkesti põlemisjääke ning põleb halvasti ega anna seetõttu ka piisavalt sooja. Oluline on meeles pidada, et kütteseadme siiber tuleb kogu kütmise ajal hoida täiesti avatud asendis, et põlemisel tekkivad mürgised gaasid, nende hulgas vingugaas, saaks korstna kaudu koldest väljuda. Lisaks ei tohi küttekolde vahetus läheduses hoida asju, mis võivad lenduvate sädemete korral kergesti süttida.
Tahkekütteseadmetega kodudes on täiesti elementaarne ka kaanega metallist ämber, kuhu küttekoldest välja võetud tuhk panna. Alles novembri alguses pani üks Põhja-Tallinna elanik kuuma tuha ja söed hoopis kilekotti ning kortermaja koridori kappi. Tulemuseks õnneks vaid suitsu täis trepikoda, aga võinuks minna ka halvemini. Kahjuks tuleb peaaegu igal aastal ette juhtumeid, kus tuha hooletu käitlemise tõttu on mõni inimene oma elu jätnud.
Kindlasti tuleb veenduda, et kodus oleks töökorras suitsuandur ja küttekoldega eluruumides ka vingugaasiandur. Olemas on ka andureid, mis suudavad tuvastada nii suitsu kui ka vingugaasi ning annavad ohtlikust olukorrast teada turvafirmade juhtimiskeskusesse ja/või inimese mobiiltelefonile. Selline lahendus on eriti hea kodudes, kus elavad eakad või kus on lapsed sageli üksinda kodus. Nii suitsu- kui ka vingugaasianduri korrasolekut tuleb testida vähemalt kord kuus, vajutades anduri testnupule.
Selle aasta esimese kümne kuuga hukkus 23 tulekahjus 27 inimest. Vigastada sai 55 inimest. Suitsuandur puudus 17 elamiseks kasutatavas hoones (81%).
