Kuna alanud on kevadiste aiatööde hooaeg, mille juurde kuulub sageli ka lõke, tuleb aiaski meeles pidada ohutust, sest suur osa kulupõlengutest ongi saanud alguse just kontrolli alt väljunud lõkkest.
Lõkkease peab olema ettevalmistatud ja lõkkeplatsi ümbrus tuleohutuks tehtud. Selleks tuleb lõkkepaiga ümbrusest koristada ära igasugune süttiv materjal ning mõistlik on ümbritseda lõkkekoht suuremate kividega, et tuli ka kogemata kombel selleks ettenähtud alalt ei väljuks.
Lõkkepaika valides peab arvestama sellegagi, et läheduses ei oleks elektriliine, sest lõkkesuitsuga kõrgusesse tõusev kuum keeris võib elektriliinide läheduses põhjustada suurema õnnetuse.
„Lõkke juurde tuleb varuda kustutusvahendid, näiteks ämber vett, et liialt suureks paisunud leeke saaks vajadusel kiiresti summutada. Iga lõkketegija auasi on see, et lõke ei jääks hetkekski järelevalveta, sest õnnetuseks piisab ka paarist sekundist,“ lisas Saaremets. Meeles tuleb pidada, et lõkkes tohib põletada vaid puhast puitu, pappi ja paberit ning kulu põletamine on keelatud aastaringselt.
Tänavu on päästjad käinud kustutamas metsas ja maastikul puhkenud tulekahjusid 116 korral. Märtsis oli selliseid põlenguid 38, aprillikuus juba 76. Suuremalt jaolt on olnud tegemist kulupõlengutega ning mitmel juhul sai põleng alguse kontrolli alt väljunud lõkkest.
Selleks, et lõke saaks ohutu, järgi lihtsaid näpunäiteid:
- Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ning tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
- Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga. Tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.
- Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
- Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm).
- Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
