Küttekollete heaolu silmas pidades soovitab korstnapühkija kütta korraliku puiduga. Paljudes majapidamistes on levinud ka puitbriketi kasutamine, kuid selle kvaliteet on turul varieeruv.
„Kohati on puitbriketi tulem küttesüsteemis puhas pigi,“ ütleb ta. Seega tasub puitbriketti hoolega valida ja eelistada vaid hinnatud tootjate kvaliteetset kraami. Korstnapühkija soovitab ahju kütta eelkõige kvaliteetse halupuuga, mis tekitab vähem tahma.
Kindlustusjuhtumi korral on vajalik akt
Võhandu toonitab, et kindlasti tasub üle vaadata ka oma kindlustuslepingu tingimused, kus on kirjas koduomanikule kohustuslikud ohutusnõuded.
Juhul, kui tulekahju on eksperdi arvates alguse saanud hooldamata või kasutuskõlbmatust küttesüsteemist sh korstnast, võib kahjuhüvitis väheneda vastavalt sellele, kui palju võis see rikkumine mõjutada tulekahju teket või tekkinud kahju suurust.
Näiteks vanemate hoonete puhul võib üks kindlustamise eeldus olla just korstnapühkija poolt väljastatud akt. “Kui korstnas olev tahm tekitas tulekahju, mistõttu hävis suur osa kindlustatud kodust, on kindlustusseltsil oluline teada, kas küttesüsteem oli kasutuskõlbulik ja korsten puhastatud vastavalt seadusele,” selgitab IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees.
Kahjude hüvitamiseks tuleb tõendada, et küttekolded olid hooldatud ja sel juhul kiirendab korstnapühkimise akti olemasolu oluliselt kahjukäsitlust. Alates 2021. aasta märtsikuust sisestavad korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali. Seega, kui dokument peaks tulekahjus hävima, siis on digitaalne akt portaalist leitav.