Kui jõulukommetes on aja jooksul üsna suured muudatused toimunud, siis aastavahetust on ka täna üsna lihtne veeta nii, nagu vanad eestlased seda tegid, sest kommete järgimine on lihtne ja palju muutunud ei olegi.

Kuidas siis toimida aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval nii nagu vanad eestlased?

• Ennustamine. See on muidugi hästi tähtis komme, mis on mitmel pool ka praegu veel au sees. Originaalis valati õnne tinaga ja tekkinud tinaklombis püüti siis näha midagi, mis annaks aimu uuel aastal ees ootavatest sündmustest. Tänapäeval saab sellise tinakomplekti poest osta, aga selle asemel võib vabalt kasutada ka küünlarasva.
• Söögimajandus. Aastavahetuse pidulaual peab kindlasti olema vähemalt 12 erinevat rooga. See tähendas, et uuel aastal jätkub söögipoolist igasse kuusse. Ühes pearoa, magustoidu ja suupistetega pole ka tänasel päeval raske seda arvu kokku saada.
• Loomade toitmine. Vana-aasta õhtul viidi harilikult ikka ka metsloomadele süüa, näiteks leiba või vilja. Seda saab ka täna teha: tehke aasta viimasel või uue aasta esimesel päeval matk metsa ja jätke sinna loomadele söögipoolist.
• Südaöine mürgel. Pahade vaimude eemale peletamiseks tegi vanarahvas ka ammustel aegadel südaöö paiku lärmi. Tänapäeval on selle asendanud ilutulestik ja eks on mõtegi muutunud, aga kombe juured on tegelikult kauges minevikus.
• Õnnitlemine. Uue aasta esimesel päeval ei tohi naine esimesena külla minna ega head uut aastat soovida. Selleks peab olema mees, muidu toob uus aasta halba õnne.
• Külaskäigud. Ka vanad eestlased armastasid aastavahetusel külas käia — teinekord pikalt võõrasse peresse pidama ei jäädud, aga läbi astuti küll. Kuid korraldati ka põhjalikke pidustusi. Aastavahetus oli palju seltskondlikum püha kui jõulud.

Nii et nagu näha, polegi väga keeruline tänasel päeval pidada aastavahetust laias laastus samal moel nagu vanad eestlased.