„Kogu küttesüsteemide seisukorda puudutav teave kolib elektroonilisse keskkonda – küttesüsteemide portaali. See tähendab, et korstnapühkijad ja pottsepad hakkavad oma tehtud töödest, sealhulgas ka korras küttesüsteemidest, esitama infot just portaali ning 200 000 Eesti ahju, kaminat ja pliiti saab kaardistatud,“ selgitab Tähe.
Olgugi, et praegu edastavad korstnapühkijad Päästeametile infot ohtlike küttesüsteemide kohta ning pottsepad väljastavad küttesüsteemide passe, siis nii täpset ülevaadet ei ole Päästeamet küttesüsteemide seisukorra kohta varem omanud. Pottsepad ja korstnapühkijad näevad portaalis ülevaadet tehtud töödest ning tegemata tööde intervallidest.
Küttesüsteemi omanik saab samuti väga hea ülevaate enda küttesüsteemi korrasoleku ja puhastamise vajaduse kohta. Lisaks koondab portaal ka korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmeid. Seega, kui on tarvis kutsuda korstnapühkija, on võimalik õige inimene enda maakonnas kiiresti üles leida.
Küttesüsteemide portaali tutvustamiseks toimub 02. märtsil kell 10.00 Microsoft Teams vahendusel veebikoolitus. Link koolitusele on leitav SIIN. Eelnev registreerimine ei ole vajalik. Koolituse edukaks läbimiseks tuleb kõigil osalejatel eelnevalt veenduda toimiva ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID olemasolus ja tutvuda küttesüsteemide portaali demo keskkonnaga (SIIN).
Küttesüsteemide portaali on võimalik kasutada veebibrauserites Google Chrome või Mozilla Firefox. Demo keskkond on loodud õppe-eesmärgil ning seal sisestatud aktid ja ettepanekud ei kandu üle avalikuks kasutuseks mõeldud küttesüsteemide portaali.
1. märtsil 2021. a jõustub tuleohutuse seaduse muudatus, mille eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks.