Uudis

Eesti kodudes on plahvatuslikult kasvanud torulekete esinemissagedus

Põhiliseks probleemiks on uusarenduste vigased torutööd ja oma aja ära elanud torustikud.Foto: Shutterstock

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 30 tuhat kodukindlustuse kahjujuhtumit, millest kolmandiku põhjustasid torulekked. Kindlustatud kodudes toimus 9070 toruleket, mille kogukahju oli 13,3 miljonit eurot. Torulekete arv on kasvanud kolme viimase aastaga ligi 75 protsenti. Sagenenud on ka õnnetused kodutehnika ja seadmetega nagu nutitelefon või sülearvuti.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on torulekked sagenenud nii uusehitistes kui vanemates eluhoonetes. „Uusehitistes purunevad torud tootmis- või paigaldusvigade tõttu kuni viie aasta jooksul peale ehitust. Suur probleem on kortermajadega, mille torustiku eluiga on ületatud,“ ütles Reimets. „Rohkem kui 50 aastat tagasi paigaldatud torustikud tuleks kindlasti välja vahetada. Üle 20 aasta vanuse hoone põhjalikul renoveerimisel on soovitav uuendada ka kogu torustik,“ selgitas Reimets.

Möödunud aastal tehti 240 000 kodukindlustuse lepingut. Neist 60 protsenti hõlmab vastutuskindlustust, mis katab teistele inimestele tekitatud kahju. 2020. aastal sõlmiti 150 000 eraisiku vastutuskindlustuse lepingut.

Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on kõige sagedasemad vastutuskindlustuse juhtumid torulekked korterites, mis põhjustavad kahju naabritele. „Eelmisel aastal oli ka palju torme, kus murdunud puud lõhkusid naabrite vara,“ ütles Gilden.

„Tormidega seotud kahjujuhtumite arv kasvas lausa 30 protsenti. Lisaks murdunud puudele on tormide perioodil oluliselt rohkem kodumasinate ja hoone seadmete kahjusid, mis on tingitud elektrikatkestustest,“ lisas Gilden.

PZU kindlustuse varakahjude grupi juhi Marge Habakuke hinnangul oli möödunud aastale iseloomulik esemete kukkumine, mis kasvas aastaga ligi 20 protsenti. „Koroonakriisi ajal veetsid inimesed rohkem aega kodus ja sagenesid õnnetused koduse varaga. Katki läksid nii nutitelefonid, sülearvutid, telerid kui keraamilised pliidid, mille peale kukkusid erinevad köögitarvikud. Keskmine kodukindlustuse kahju oli 1050 eurot,“ ütles Habakukk.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.