a) KÜ üldkoosolek otsustab koguda remondifondi piisava puhvriga või tuleb olla valmis olukorraks, kus iga-aastaselt või paari aasta tagant tuleb kogutavat remondifondi summat ühe ruutmeetri kohta olukorra põhiselt suurendada.

b) Alternatiivne võimalus on intressimäära fikseerimine, mida reeglina tehakse kuni viieks aastaks. Selle võimaluse juures tuleb arvestada, et fikseeritud intress kehtib eraldiseisva määra alusel, mis on mõnevõrra kõrgem hetkel muutuva intressi suhtes. Selle variandi puhul tuleb olla valmis remondifondi tasude suurendamiseks olukorra põhiselt.

Allas tõi näiteks, et kui korteriühistu, kus korterite üldpind on kokku 5000 m2, taotleks laenu summas 300 000 EUR renoveerimistööde teostuseks graafikuga 20 aastat, siis kujunevad laenukulud positiivsete intressimääradega 50 m2 korteri omanikule järgmiselt:

a) Ujuva 6 kuu EURIBORi puhul (hetkeseisuga turutase umbes 0,7%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 2 euro võrra suuremaks.

b) Fikseeritud EURIBORi puhul 5 aastaks (hetkeseisuga turutase umbes 1,5%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 4 euro võrra suuremaks.