IKEA kaubamaja ehitamine Kurnasse võib sattuda ohtu

IKEAFoto: Reuters/Scanpix

Rae vald võttis juulis vastu IKEA kaubamaja detailplaneeringu ja on selle avalikustamise planeerinud augusti lõppu; uut ehitist ei toeta aga sugugi kõik lähikonnas elanikud, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Rae valda Kurnasse Tallinna ringtee äärde plaanib mööbligigant IKEA rajada 40 000 ruutmeetri suuruse kaubamaja. Kõigile see plaan ei meeldi. Näiteks on välja käidud argument, et teisel pool ringteed asuv Maxima logistikakeskus kasutab oma tegevuses ammoniaaki ja diislikütust.

Vandeadvokaat Kristo Kallas esindab kahte kaubamaja krundi lähistel elavat klienti. Üks nende mure on liikluskoormuse kasv, ent selle kõrval, selgitas Kallas, pole planeeringu vastu võtnud Rae vald arvestanud, et Maxima keskuse näol on tegemist C-kategooria ohtliku ettevõttega, millele on määratud ohuala.

“Võrdluse mastaap on küll ilmselt natukene erinev, aga kindlasti paljud mäletavad hiljutist sündmust Beirutis, kus toimus ammoniaagiladude plahvatus. Maxima logistikakeskuses täpselt samamoodi on tegemist ammoniaagiga, on tegemist diislimahutitega ja selle ohu raadius on 1700 meetrit,” rääkis Kallas.

Platsi kaugus Maximast on alla 500 meetri ehk see see asub ohualas. Päästeametist selgitati, et eelkõige tagab ohutuse oma keskuses Maxima ise ja ohuala ei tähenda, et sinna ei tohiks ehitada. Küll soovitasid nad Rae vallal viia läbi täiendava riskianalüüsi.

Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et analüüsi vastu pole vallal midagi. “Eks välismaal juhtunud õnnetus on pannud mõtlema rohkem nendele teemadele, et mis võib olla ohtlik. Ma arvan, et kõige õigem ongi, kui spetsialistid, kes oskavad hinnata, et mida see aine tähendab, toovadki välja need ohud,” lausus ta.

Ehkki riskianalüüs päästeameti soovitusel tehakse, on laiem mõjude hindamine Kallase sõnul tegemata. “Keskkonnamõjude hindamist ei ole läbi viidud. Tehti küll eelhinnang, see on väga ümar, väga puudulik, olulisi küsimusi ei käsitleta. IKEA keskus on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Sellise ehitise asukohta tuleb valida kas üldplaneeringu menetluses või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses. Praegu tehakse tavaline detailplaneering,” märkis ta.

Abivallavanem Põldmäe ütles, et keskkonnamõju hinnatakse ka detailplaneeringu tegemisel ning üldplaneering või eriplaneering on asjakohane kaubanduskeskuse puhul. “IKEA puhul ei ole ju tegemist kaubanduskeskusega. Ta on küll üks suur pood, aga tegemist on ikkagi ühe poega, mis müüb oma tooteid,” lausus Põldmäe.

IKEA planeeringut ootab augusti lõpus ees avalikustamine ja arutelud, mille käigus Põldmäe loodab kõik ettepanekud ja probleemid kokku korjata ning neile lahenduse leida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.