Enim kahjusid Harjumaal

Kindlustaja sõnul püsib kahjustada saavate esemete nimekiri igal aastal väga sarnane hoolimata sellest, et tormide kontekstis räägivad ja jagavad hoiatusi nii Päästeamet kui ka kindlustusseltsid. Enim saavad kahjustada piirdeaiad, eriti sellised, mis on juba enne tormi täbaras seisus. Samuti erinevad katusealused, hoovis asuv vara nagu batuudid, aiamööbel ja robotniidukid, samuti hoonete katused. Paraku on kahjude peasüüdlaseks tavaliselt murduvad puud. Sel aastal on murdunud puu kahjustanud eluhoone katust ja terrassi ning teisel juhul piirdeaeda ning kahjud vastavalt 5100 eurot ja 4800 eurot. Samas on ka teada üks murdunud kaselatv, mis kahjustas batuuti ja põhjustas 310 euro suuruse kahju.

„Sagedased on ka juhtumid, kus tuul lennutab aknasse hoovis olevaid esemeid, näiteks kinnitamata batuudi, aiamööbli või kortermaja rõdul ketiga ripptooli. Kahju pole alati tohutult suur, aga ebamugavust põhjustab küll ja sellised juhtumid saaks päris kerge vaevaga ära hoida. Hiljuti oligi meil üks juhtum, kus aiamööbel ei olnud kinnitatud, mistõttu tormiga tuule alla võttis, mööda aeda ringi lendas ja kahjustada sai. Kahju suurus 1405 eurot,“ tõi Gilden näiteid tormikahjudest.

Peamiste kahjupiirkondadena toob kindlustaja välja nii Tallinna ja selle lähiümbruse, kus tormidest on saanud sel aastal räsida enim majapidamisi.

Gildeni sõnul moodustavad tormikahud arvuliselt pea 5% kõikidest kahjudest ning kahjukäsitlejad toimetavad nendega igapäevaselt, sest kahjusid põhjustavaid tugevaid tuuleiile on piirkonniti ka siis kui suurt hoiatust meedia kaudu ei anta.

Äike armu ei anna

Tormidega kaasneb tihtilugu ka äike ning sel puhul saab rääkida kahest suuremast kahjude grupist: tulekahjud ning liigpinge tagajärjel tekkivad seadmekahjud.

„Äike põhjustab igal aastal inimestele arvestatavat rahalist kahju ka hooneid süütamata. Näiteks said ühel meie kliendil värskelt kahjustada erinevad kodumasinad ja kahju küündis üle 5000 euro. Ka päikesepaneelidele ja nende juurde kuuluvatele seadmetele tekkinud kahjud on mitmel korral ulatunud 10 000 euroni. Hoonet teenindavate seadmete puhul, milleks on näiteks soojuspumbad, valveseadmed, päikesepaneelid ja nende juurde kuuluvad seadmed saab sageli kahjustada seadme juhtimisfunktsioone täitev elektroonika,“ tõi Gilden välja äikese põhjustatud kahjud.

Kuna aastaaegade loomulik muster on muutunud ning Eestisse jõuavad üha tihemini kuumalained, põuaperioodid ja ka ekstreemsemad tormid, soovitab Gilden selle info valguses ka oma kodukindlustusleping üle vaadata.

„Koduomanik võiks üle vaadata, kas ja millistel tingimustel hüvitab kindlustus need kahjud, kus seade on jäänud äikese perioodil seinakontakti ja saab liigpinge tagajärjel kahjustada ning kas hoonet teenindavate seadmete puhul on hüvitamistingimustes erisusi,“ andis Gilden nõu.

Hoolimata sellest, kas kodu on kindlustatud, tasub äikese korral siiski ettevaatusabinõud kasutusele võtta, et kodu ja kodus olevad esemed püsiksid töökorras ning ei tekiks lisaohtu näiteks tulekahju näol.

„Äikesepilved tekivad tihti ka hoiatamata, mistõttu tasub pikaks päevaks või nädalavahetuseks kodust lahkudes seinakontaktist välja tõmmata see koduelektroonika, mis püsivalt elektrit ei vaja ja mida on võimalik seinakontaktist eemaldada. Samuti ei ole äikese ajal mõistlik laadida seadmeid nagu telefonid, arvutid, jalgratta akud jms. Kaitsmetest või peakaitsmest voolu välja lülitamine on samuti üks viis riski maandamiseks, mida soovitab ka Päästeamet,“ loetles Gilden sammud, mis aitavad kodu äikesekahjude eest hoida.