Uudis

Kahe aastaga 663 kodu tuleohutuks muutnud projekt jätkub ka järgmisel aastal

Päästeametnikud kontrollreidil.Foto: Scanpix

Kahe aasta jooksul tehti projekti „500 kodu tuleohutuks“ käigus korda 663 kodu üle Eesti. Tänu lisarahastusele saab kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal.

„Päästjad käivad igal aastal kümnetes tuhandetes kodudes tuleohutusalast nõu andmas ning selle käigus oleme tuvastanud 5000 kodu, mille küttesüsteemid – ahjud, pliidid, korstnad – ja elektrisüsteemid on elanikele ohtlikud. Sellest teadmisest sündis ka see mastaapne ettevõtmine. Tahan tänada ja tunnustada kõiki, kes selle projekti õnnestumisse on panustanud – kohalikud omavalitsused, tööde teostajad ja muidugi ka kodude omanikud ise,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Projekti eesmärk oli muuta tervikuna tuleohutuks nende inimeste kodud, kes end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Korrastatavad kodud valisid välja kohalik omavalitsus ja päästeamet. Projektis osalesid kõik 79 omavalitsust.

„Me peame märkama, kui keegi vajab abi,“ ütles Siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd. „Eestis on inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes ja kelle jaoks on äärmiselt oluline seda abi saada, et muuta oma kodu tuleohutuks.

See projekt on ehe näide, et riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös saab asjad liikuma,“ märkis Murd. Tema sõnul on eriti tähtis omavalitsuste panus oma piirkonna kodudes vajalike tööde organiseerimisel.

Tööde tegemiseks eraldas valitsus projektile 1,5 miljonit eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid sellele omalt ligi 670 000 eurot.

Projekt kestis kaks aastat (2018-2019), ning selle käigus korrastati 663 kodu. Korda tehti ahjud, pliidid, korstnad ning ohtlikud elektrisüsteemid; paigaldati vingugaasi- ning suitsuandureid. Tööde keskmiseks maksumuseks ühe kodu kohta kujunes 3500 eurot.

„Oluline on mõista, et tuleõnnetuse ohvriks võivad sattuda kõik kodud. Õnneks on meil väga palju peresid, kellel on asjad korras, aga kahjuks on ka neid, kes saaksid ise oma asjadega hakkama, aga mingil põhjusel pole oma pere kindlust korda teinud. Head inimesed – vaadake oma kodu üle ja tehke see tuleohutuks, seejärel vaadake üle ka oma lähedaste kodude turvalisus,“ ütles Tammearu ja lisas, et kindlasti peab igas kodus olema suitsuandur, sest see võib päästa elu.

Tänu lisarahastusele on võimalik kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal nimetuse „Kodud tuleohutuks“ all. Senise töö käigus saadud kogemuse põhjal täienevad veidi projekti tingimused, kõige olulisema sisulise muudatusena tehakse edaspidi korda ka ohtlikud gaasiseadmed.

„Need 663 kodu on vaid jäämäe tipp – samasugust abi vajavaid kodusid on Eestis tuhandeid. On hea meel öelda, et riik panustab järgmise aasta eelarvest 600 000 eurot samalaadsesse jätkuprojekti. Eesti kodude ohutus on meie prioriteet. Me ei toeta kodude ohutust mitte ainult rahaliselt, vaid ka sisuliselt – eelmisel nädalala valitsuse heakskiidu saanud tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu seab näiteks ühe eesmärgina sihiks vingugaasianduri kasutamise kohustuse ka tahkeküttega kodudes ja küttekollete registri kasutuselevõtu, lisaks on lähiajal arutlusel päästeseaduse muutmine, mis lihtsustab näiteks vabatahtlike päästjate kaasamist ennetustöö tõhustamiseks. Iga astutud samm ohutuse suunas muudab Eesti inimeste elu turvalisemaks,“ ütles Murd.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses