Uudis

Korterelamute juures toimuvate õnnetusjuhtumite kahjusummad üha kasvavad, kindlustusest oleks abi

Õnnetus kortermaja juures.Foto: Salva

Viimaste aastate jooksul on korterelamu valdajad muutunud järjest teadlikumaks kindlustamise võimalustest. Neid hooneid, millel kindlustuskate täielikult puudub, on järjest vähem. Samas kindlustuslepingul ja kindlustuslepingul on vahe ning on eriti just üks põhjus, miks kahjusummad aastate jooksul järjest suuremaks on muutunud.

„Korterelamu varakindlustusleping annab olulise ja vajaliku kaitse hoonele, kuid ilma vastutuskindlustuse katteta on selline leping siiski poolik,“ märkis Salva Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Vallo Kool.

„Vastutuskindlustuse kindlustuskaitse on tänapäeval muutunud sama elementaarseks nagu seda on kiivri kandmine jalgrattaga sõitmisel. Võib ilma, kuid õnnetute ja ootamatute olukordade puhul aitab see oluliselt leevendada saatuse lööke. Olgu nendeks löökideks siis hoone küljest eralduv detail, möödakäijat tabav jääpurikas või parkivatele sõidukitele langev lumi. Harvad ei ole olukorrad, kus tuulega annab järgi suurem puuoks või muruniiduki alt lendav kivi leiab üles just kõige kallima sõiduki keredetaili,“ selgitas Kool.

Kool märkis, et järjest suurenevate kahjusummade taga ongi suures osas just sõidukid. „Meie autopark on aastate jooksul üha uuenenud ja muutunud väärtuslikumaks. Näiteks võib tormituule tõttu liikuma pääsenud prügikast ära lõhkuda mõne hinnalise auto esitule ning ainuüksi see võib tuua kulud, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse,“ lausus Salva kindlustuse esindaja.

Kui vastutuskindlustust hoonel pole, siis on selge, et mida tugevamalt kukkuv ese kedagi või midagi tabab ja mida rohkem kannatanuid on, seda suuremad kulutused tuleb korteriühistul oma aastatepikkusest kogutud ühisfondist teha.

Vältimaks ühistu pikalt kogutud rahavarude laialikandmist mõlkis autode remontimiseks või mis kurvem, kellegi tervisliku seisundi taastamiseks, tuleks lisaks korterelamu lepingu sõlmimisele leida võimalus ka vastutuskindlustuse lisamiseks. Sellisel juhul jääb õnnetu olukorra realiseerimisel vähemalt rahaline pool enamus osas kindlustusandjale.

Lisaks veendumisele, et korteriühistu on vastutuskindlustuse lepingu sõlminud, võiks olla ka selgus selles, kas see vastutuskindlustuse leping hõlmab katet ka juhul, kui kannatanuks on mõni korteriühistu liige. „See tähendab, et lisaks eelmainitud kahjustustele lumest, jääst, puuoksast ja prügikonteinerist aitaks kindlustus korvata kahju ka kaasomandisse kuuluvast vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemist,“ lausus Kool. See on eriti oluline näiteks veeavariide puhul, kui kõrgemalt korruselt alanud üleujutus võib kahjusummad vägagi suureks paisutada.

Kuivõrd korterelamute vastutuskindlustuse lepingu maksumus jääb üldjuhul alla paarisaja euro aastas, aga kahjustused korteri- ja mõlgitud autoomanikele ulatuvad kümnetesse tuhandetesse, võib vastutuskindlustuse leping päästa nii mõnegi korteriühistu majanduskava.

Salva võimaldab kortermajade kindlustuse puhul sõlmida ühistutel ka pikaajalisi, näiteks viieaastaseid lepinguid, fikseerides viieks aastaks kindlustusmaksed. Kui hoonel kahjusid ei ole, väheneb kindlustuse omavastutus aastast aastasse, jõudes viienda aasta lõpuks nullini. Selline leping on atraktiivne ka seetõttu, et säästab ühistut aastateks kindlustustingimuste arutamisest. Veel maikuu lõpuni on Salva pikaajaline korterelamute kindlustus erihinnaga.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.