Aprilli lõpus avab Päästeamet ka taotlusvooru, millest saavad korteriühistud taotleda raha erinevateks töödeks, millega keldreid varjumiseks kohandada. Tänavu on kohandamise töödeks 1,2 miljonit eurot, mis võimaldab hinnanguliselt kohandada ligi poolesaja korterelamu keldrit.

Näiteks saab raha taotleda keldrite korrastamiseks, autonoomse elektriühenduse loomiseks, avatäidete kindlustamise materjali soetamiseks (liivakotid, tugev kile akende kiletamiseks), keldri sissepääsu korrastamiseks, tugevamate elektrilise lukuga uste paigaldamiseks (ohuolukorras võimalik uks avada, et kõik ei peaks oma võtmetega uksi avama). Vajadusel ka keldri lagede toestamiseks materjali soetus ning juhendmaterjal kuidas ja kus lagesid toestada. Taotlusvooru täpsemad tingimused ja rahastatavad meetmed selguvad aprilli lõpus.

Varjumiskohtadena eristatakse avalikke, see tähendab kõigile inimestele mõeldud, koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, ning varjumisruume – näiteks vannituba. Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM ja Eesti Rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning suuremates linnades paigaldatavate sireenidega. Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni. Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid!

Päästeameti soovitused korteriühistutele:

• Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
• Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
• Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
• Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
• Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
• Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit või akupanka
• Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
• Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
• Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
• Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.

TalTechi analüüsi ja Päästeameti soovitused leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/haedaolukorraks-valmistumine/korteriuhistule