Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Liina Valneri sõnul on peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed- ning paigaldised ja loomulikult ka küttekolded, mille omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab kutsuma korstnapühkija, kes hindab küttesüsteemi korrasolekut, hooldab seda ning vajadusel konsulteerib küttesüsteemidega seotud küsimustes.
„Suitsetamine siseruumides, rõdudel ja akendel — ka see on murekohana välja tulnud kodunõustamisi tehes,“ sõnas Valner. „Inimesed on rahulolematud naabritega, kes seda teevad ning näevad selles ohtu, kuna rõdul asuvad esemed, näiteks lillekastid, rõdumööbel, on kergesti tuld võtvad. Tuulega võib suitsukoni või põlev tuhk kergesti ohtliku olukorra tekitada.“
Toas suitsetamise tagajärjel on Päästeameti andmetel saanud sel aastal alguse üle poole tulekahjudest kogu hoonetulekahjude koguarvust.
Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks nõustub Valneriga. „Swedbank P&C Insurance fikseerib aastas 12 000-13 000 kodukindlustusjuhtumit ning nende arv tõuseb kütteperioodil kuni 30 protsenti. Kõige suuremad kahjud on tingitud tavaliselt tulekahjudest,“ ütles Laks.
„Kui keskmine kliendile väljamakstav kahjuhüvitis on ligi 1110 eurot, siis suurimad kahjud on ulatunud üle 300 000 euro ning on seotud tulekahjudega.“
Küünlad ja viirukid peavad olema pideva järelevalve all
Pimedal ajal ning eriti enne jõule kasutatakse meeleolu loomiseks palju küünlaid. On oluline teada, et küünlad vajavad tulekindlat alust ning nende koht ei ole kardinate ega muude kergesti tuld võtvate materjalide läheduses.