Uudis

Maa-amet: päringud maahindamise kohta on pannud proovile IT-süsteemi

Foto: Shutterstock

Maa-ameti klienditoele laekus nädala jooksul pärast maa korralise hindamise tulemuste avalikustamist enim küsimusi maa väärtuse arvutuse kohta, samas on abi vajatud ka minu.kataster.ee-st detailsema info leidmisel ning nädal on pannud proovile IT-süsteemi.

Hindamistulemuste avalikustamise esimestel päevadel tuli maa-ametil selgitada, et maamaks ei kasva sama kiiresti kui maa väärtus, vaid valdavalt viis korda vähem ja sedagi 10-protsendiste sammudega, teatas amet. Hindamise kohta on tulnud ligi 100 küsimust, need puudutavad reeglina konkreetseid maid, näiteks miks on ühe maa väärtus kasvanud nii palju kordi, aga mõne kõrvalasuva maa väärtus rohkem või vähem, miks on muutunud maa sihtotstarve või kuhu on kadunud kõlvik.

Enamik küsimus tuleneb ameti hinnangul sellest, et metoodika on esmapilgul keeruline ja vajab mõistmiseks veidi süvenemist. Mõned inimesed ei ole minu.kataster.ee-s üles leidnud hindamislehte ehk kohta, kus näeb 2022. aasta väärtuse andmeid.  

Maa korralise hindamise tulemustega tutvumise ja tagasiside andmise aeg ei ole piiratud, kuid ameti teatel on soovitav seda teha 2023. aasta juuni lõpuks, et maksu- ja tolliamet saaks võimalikult korrektsed andmed maamaksu prognooside arvutamiseks.

Maa-ameti selgitusel on oluline teada, et erinevate hindamismudelitega hinnatud maid ei saa omavahel võrrelda, sest erineva kasutusega maade väärtus kujuneb erinevalt. Näiteks võib kahe omadustelt sarnase maatüki väärtus erineda mitu korda, kui ühe maa sihtotstarve on elamumaa ja seda hinnatakse ehitusmaa mudeliga ning teisel maatulundusmaa, mida hinnatakse neljas erinevas osas kasutades nelja erinevat mudelit.

Samas hindamismudeliga hinnatud lähestikku asuvate maade väärtuse erinevusel võib olla mitmeid põhjuseid ning selleks tuleb võrrelda arvutuskäikusid, toonitas amet. Ehitusmaadel võib suure erinevuse anda paiknemine eri asukohaklassides, ent erinevus võib tulla ka erinevast pindalast või veekogu lähedusest.

Hindamisel jagatakse maad sihtotstarbe järgi nelja rühma, ehk rakendatakse peamiselt nelja hindamismudelit. Ehitusmaa mudeliga hinnatakse eelkõige elamumaad, ärimaad ja tootmismaad, aga ka maatulundusmaa õuemaad ja teisi ehitamiseks mõeldud maid. Põllumajandusmaa mudeliga hinnatakse maatulundusmaa haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud. Metsamaa mudeliga hinnatakse maatulundusmaa metsamaa kõlvikud ning aktiivse turuta maa mudeliga hinnatakse transpordimaad, jäätmehoidlamaad, üldkasutatavat maad ja muud maad, millega tavaliselt turul ei kaubelda.

Lisaks kasutatakse Tallinna ja Tartu kesklinna piirkondades ehitusmaa hindamiseks ehitusõiguse mudelit. Ehitusõigus on oluline väärtus mõjutav tegur ka mujal, kuid masinloetavate detailplaneeringu andmete puudumise tõttu ei saanud seda 2022. aasta hindamisel laiemalt kasutada. 

Kõige kallimad on ehitusmaad, mis 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel moodustavad 71 protsenti Eesti maa väärtusest hõlmates vaid 4 protsenti pindalast. Seevastu metsamaa, mis katab 49 protsenti Eesti pindalast, annab vaid 8 protsenti koguväärtusest. Ehitusmaad hinnati ilma ehitisteta ja metsmaad hinnati ilma sellel kasvava metsata.

Segadust on maa-ameti sõnul lisanud asjaolu, et hindamistulemuste avalikustamisel tekkis kõlviku andmete sünkroniseerimisel ka väike tehniline tarkvaraline probleem. Vea ulatus ei olnud ameti kinnitusel aga suur.

Nimelt on 3,9 protsendil maaüksustest kõlvikute pindalad suuremad kui maatüki pindala ja süsteem näitab õigest tulemusest kõrgemat väärtust. 3,5 protsendil maatükkidest on õuemaa kõlviku asemel muu maa kõlvik ja süsteem näitab õigest tulemusest madalamat väärtust..

Veaga tegeleb maa-ameti IT-partner, andmeid korrastatakse ameti kinnitusel jooksvalt ja arvutatakse ümber ka hindamistulemused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.