Uudis

Mida teha, kui naaber ei lase elada?

Kortermaja. Foto: Pixabay

Mõnikord on naabrite juurest kostuv pidu nii lärmakas, et pane või tropid kõrva. Või haugub nende koer pidevalt ja seostab korterelamu sisehoovi. Ülakorruse rõdul suitsetatakse pidevalt ja konid loobitakse hooletult alla. Eestlane ja tema naaber on küll igivana teema, aga tegelikult on kortermaja elanikel õigus normaalsele ja rahulikule elule ning nõmeda naabriga ei ole tarvis niisama leppida. Kuidas neil juhtudel käituda?

Sel kevadel oli Ida-Virumaal korteripõleng, kus tuli sai alguse rõdult. Ekspertiis näitas, et põlengu põhjustas ülemise naabri hooletu suitsetamine: alumise korteri süütas selle rõdule kukkunud suitsukoni. Kahjusumma ulatus 22 000 euroni.

Tubakaseaduse §29 järgi on suitsetamine keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja muus üldkasutatavas ruumis, aga nimetatud põlengu tõttu soovitab sotsiaalministeerium korteriühistutel heakorraeeskirja lisada rõdul suitsetamist keelava punkt.

Kergesti võib häirima hakata ka naaberkorterist hilisõhtuti või öösiti kostev vali muusika või pidutsemine, mis ei lase magada. Ja eks ole ärritav ka see, kui varase ärkamisega naaber hakkab pühapäeva hommikul juba kella seitsme paiku muru niitma või jätkab pooleli jäänud remonditöid. Viimaseks on tal küll seaduslik õigus, sest korrakaitseseaduse järgi on öörahu õhtul kella kümnest hommikul kella kuueni või puhkepäevale eelneval ööl keskööst kella seitsmeni hommikul. Kui aga rikutakse majaelanike rahu öisel ajal, võib kohale kutsuda politsei. Korrakaitsjatel on õigus määrata pahatahtlikult öörahu rikkuvale isikule kuni 400 euro suurune trahv.

Suur pahandus võib tekkida ka siis, kui naaber laseb täiesti süüdimatult oma koerad-kassid korterelamu sisehoovi häda tegema. Koerte ja kasside pidamise eeskiri kehtestab, et looma pidamine ei tohi häirida naabreid, avalikku korda ega teiste isikute rahu ning et loomapidaja peab koheselt koristama oma koera ja/või kassi väljaheite. Kui loomaomanik oma kohustusi ei täida, võib kaebuse esitada kohalikule omavalitsusele.

Osa reegleid selle kohta, mis on korterelamus lubatud ja mis mitte, on seaduses kirjas, ent küllalt paljus eeldatakse naabrite vahelisi inimlikke kokkuleppeid. Kui naaber teeb oma käitumisega teistel elu kibedaks, tulekski esmalt temaga probleemist rääkida. Kui see tulemust ei anna, võiks probleemi käsitleda korteriühistus. Kui naabri häiriva tegevuse jälgi on võimalik jäädvustada, tuleks seda kindlasti teha, et hiljem oleks võimalik tema korduvaid rikkumisi tõestada. Sest kui heatahtlikest läbirääkimistest ega ka kirjalikust hoiatusest abi ei ole ja probleem on tõsine, jääb üle vaid kaebusega kohtusse pöörduda.

Kõige viimane võimalus on sundvõõrandamine. Kui ühe elaniku tegevus või tegevusetus hakkab juba kahjustama teiste naabrite vara seisukorda ja väärtust, on võimalik tema eluruumid kohtu kaudu välja nõuda.

Seega oleneb probleemi lahendamine selle tõsidusest. Kuid iga olukorra jaoks on ametiisikuid, kelle poole abi saamiseks ja probleemide lahendamiseks pöörduda, kui naabrite omavahelised läbirääkimised vilja ei kanna.

Allikas: Arco Vara blogi

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.