Uputus võib tekkida ka siis, kui tehnika ja seadmed on korralikult hooldamata või vajavad remonti.
Kui veeuputuse sinu korterile põhjustab ülemise korruse naaber, tuleks koheselt pöörduda naabri poole. Kui naabriga ühendust ei saa, tuleb otsida abi korteriühistu majahaldurilt, et veejooksu peatada ja edasist kahju piirata. Samuti peab kahjust viivitamata teavitama oma kindlustusandjat.
“Oluline on vältida kahju levimist, sealhulgas ka elektriõnnetusi. Mistõttu on arukas õnnetuse kohas elekter välja lülitada. Õnnetuse põhjustanud naabril tuleks kindlasti paluda ka vee sissevool kinni keerata,” sõnas kindlustusekspert.
Tekkinud kahju kohta on soovitatav teha koheselt fotod või videod. Õnnetusest tuleb teada anda ka korteriühistule. Naabrilt on aga mõistlik uurida, kas naabri kindlustusselts hüvitab ka sinu korteris tekkinud kahju.
Kõik kindlustused naaberkorteri kahju ei hüvita
“Et kompenseerida sinu korterist alguse saanud kahju naaberkorterile, peaks kindlustuslepingus olema valitud vastutuskindlustuse kaitse, millega on kaetud kahjud kolmandatele isikutele. Vastutuskindlustuse kindlustussumma valimisel tuleks arvestada summaga, kus õnnetuse korral saab kahjud taastada kindlustuse abiga. Mida kõrgemal kortermaja korrusel elatakse, seda suurem võiks olla kindlustussumma. Väga suurte veeuputuste korral kannatavad mitme alumise korruse naabrid,” ütles Kirsiste.
Lõhkenud või ummistunud torud, probleemid veesüsteemiga, lahti ununenud veekraan või purunenud pesumasina veetoru on vaid mõned näited, kus veeõnnetused võivad põhjustada väga suuri kahjusid. Tihtilugu ei saa uputusi ära hoida, seega võivad need juhtuda ka kõige hoolsama korteriomanikuga.
