Uudis

Mis on üürimisel lepingu- või vahendustasu ja miks sa seda kunagi maksma ei peaks?

Üürniku kaela määritakse tasud, mida ta tegelikult maksma ei peaks. Foto: Scanpix

Üks võimalus maakleritasudest kõrvale hiilimiseks on üürida eluruum otse omanikult. Vahel terendavad aga üürikuulutuse lõpus sellised sõnad nagu “lepingutasu” või “vahendustasu”, mis üldjuhul tähendab seda, et pead omanikule lisaks tagatisrahale veel ühe kuu üüri maksma (ehk siis kokku kolme kuu üür).

Mida need tasud siis endast kujutavad? Kohe kindlasti ei peaks ju lepingu välja printimine või sulle korteri näitamine maksma mitusada eurot, muidu pole ju maaklerita üürimisel mitte mingit mõtet?

Tegelikult maksab siis tulevane üürnik omanikule niisama heast tahtest juurde, kuna tegelikult ta selle raha eest midagi lisaks ei saa. Sisuliselt makstakse siis maakleritasu (mis on seaduse järgi nagunii teenuse tellija ehk üürileandja kandja) maakleriteenust saamata.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht selgitab, et üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses ainult juhul, kui üüripinda pakutakse kinnisvaramaakleri vahendusel. “See on tasu kinnisvaramaaklerile, mitte omanikule,” ütles ta.

“Omanikul on õigus nõuda tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Muid tasusid ei ole omanikul õigus nõuda,” selgitas Roosileht.

Roosileht toonitas veelkord, et kui kinnisvaramaakler sõlmib üürilepingu, siis vahendustasu saab maakler endale.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.