Alates 2022. aastast on vingugaasiandur aga nõutud laiemalt kõikides eluruumides, kus asub põlemisprotsessiga seotud küttekolle, näiteks ahi või kamin. Õnnetuste ärahoidmiseks tuletavad Päästeliit ja ERGO kindlustus meelde, mida tasub teada vingugaasist ja seda tuvastavast andurist.
“Vingugaasi füüsikalised omadused sarnanevad väga õhu omadustega – nimelt on ta lõhnatu, värvitu ja maitsetu, kuid erinevalt õhust on tegemist inimestele ja paljudele teistele elusolenditele väga mürgise gaasiga,” selgitas Päästeliidu tegevjuht Kaido Taberland.
Vingugaas tekib mistahes süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk mittetäielikul põlemisel. „Enamasti on õnnetuste põhjustajaks näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit, halva tõmbega gaasiboiler, valesti paigaldatud või parandatud küttekolle,“ lisas Taberland.
ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienkopaneb südamele, etkõiki kodutarbija jaoks tüüpilisemaid gaasiseadmeid nagu gaasiveesoojendi, gaasipliit ja -katel tuleb lasta regulaarselt kontrollida.
“Mingil juhul ei tasu kahtluse korral seadmeid ja paigaldisi iseseisvalt hooldama või parandama hakata.Lisaks võib gaasiseadmega eluruumides õnnetuse kaasa tuua mistahes remont, mille käigus muutub õhu liikumine eluruumis, näiteks vannitoaukse või köögikubu vahetus,” rõhutas ta.
Vingugaasi sissehingamine võib põhjustada vingumürgistuse. Selle diagnoosimine on keeruline, sest sümptomid on sõltuvalt mürgistuse tõsidusest väga erinevad.
Kerge mürgistus põhjustab iiveldust, peavalu ja muid kergele gripile viitavaid sümptomeid.Raskem mürgistus võib tekitada südame rütmihäireid, koomat, teadvusekaotust ja isegi surma. Mürgistuse aste sõltub kahest tegurist – vingugaasi kontsentratsioonist õhus ning vingugaasiga saastunud õhus viibimise ajast.