Teine avatud akendest põhjustatud ohtlike olukordade kategooria on loodusõnnetuste poolt kodudele tekitatud kahjud. “On juhtumeid, kus tugevad tuulepuhangud tabavad akent ja lõhuvad või purustavad selle klaasi. Tugev vihm või rahe toob sademed tuppa. See ei mõjuta mitte ainult aknalaudasid, vaid ka kodu põrandat, mööblit ja seadmeid akna lähedal,” nentis Kirsiste. Kindlustusettevõte on registreerinud ka juhtumeid, kus mobiiltelefon, sülearvuti või elektrooniline käekell on tuule tõttu aknalaualt maha lennanud ja purunenud.

Selliste kindlustusjuhtumite hüvitised ulatuvad tavaliselt 300-400 euroni. Kindlustus ning turvalukud on Balti riikides aga levinud viisid majapidamise ja vara kaitsmiseks, kuid natuke alla kolmandiku Baltimaade elanikest (24%) on valinud oma kodu kaitsmiseks koera, Eestis vastavalt 21%. Eesti elanikest  on üle poole (52%) oma koduse vara kindlustanud. Tänavused tulemused näitavad, et mida kõrgemas eas on Eesti elanikud, seda suurema tõenäosusega on neil kodukindlustus, näiteks 55-64-aastaste seas on kodukindlustus 55%-l, 20-24-aastase seas aga 47%-l.

Naabritele tuginetakse sagedamini kui alarmidele

Gjensidige tellitud ja tänavu aprillis NielsenIQ poolt läbi viidud uuringu kohaselt palub 39% eestlastest oma naabritel oma tühja kodu turvalisuse eest hoolitseda, seda kõige rohkem just 35-44 vanusegrupis olevatest inimestest.

Valvesignalisatsiooni paigaldab ja aktiveerib vaid 22% eestlastest. Uuringu kohaselt ei kasuta Eestis 22% inimestest äraolekul mingeid turvameetmeid – nad lihtsalt lukustavad ukse ja lahkuvad majast. Eelnev teguviis on levinuim 25-34-aastaste eestlaste seas.

Kirsiste sõnul on kõige tõhusamad kodused turvameetmed valvesignalisatsioon ja naabrite järelevalve. “Kortermajas või naabruskonnas on ju alati keegi kodus, nii et usaldusväärne inimene võiks silma peal hoida, mis kodu ümber toimub,” märkis ta ja soovitas pikemaks ajaks kodust lahkudes kindlasti enne ka postkasti tühjendada.

Pigem lülitatakse välja elektroonilised seadmed, vett kinni ei keerata

Gjensidige esindaja Kirsiste sõnul suurenevad kindlustusnõuded suvel veelgi enam, sest puhkusel olevad inimesed ei märka õnnetusi nii kiiresti kui teistel aastaaegadel. “Õnnetustega ei tegeleta õigeaegselt, mis tähendab, et inimesed kannavad suuremaid kahjusid. Valmistutakse nädalavahetuseks või paarinädalaseks äraolekuks, kuid ei olda harjunud pöörama sama tähelepanu oma kodudele, mille nad mõneks ajaks tühjaks jätavad. Lahkudes peavad nad hoolitsema ka oma kodu turvalisuse eest,” paneb Kirsiste inimestele südamele.

Uuringu tulemused näitasid, et 66% eestlastest lülitavad kõik elektroonilised seadmed ja aparaadid välja, kui nad nädalavahetuseks või puhkuseks kodust lahkuvad. See käitumine on kõige levinum nii noorte (16-19-aastaste) kui ka eakamate (55-64-aastaste) seas.

Kirsiste sõnul on seadmete välja lülitamise harjumus kodu ohutuse seisukohalt väga oluline. “Noored inimesed omavad ja kasutavad suurema tõenäosusega laadimisfunktsiooniga elektroonilisi seadmeid, seega on harjumus neid välja lülitada väga tähtis,” sõnas ta.

“Huvitav on, et 35-44-aastased inimesed jätavad kõige vähem pistikupesasid tühjaks. Tõenäoliselt on tegemist elanikkonna osaga, kellel on väikesed lapsed ja kes seetõttu pööravad eemal olles oma kodule vähem tähelepanu,” märkis Kirsiste.

Võrreldes elektrooniliste seadmete välja lülitamisega, keerab vähem Eesti elanikke kodust lahkudes vee kinni – vaid 31%. Kõige rohkem keeravad vee kinni 55-64-aastased eestlased (39%). Läti näitaja on peaaegu sama – 32%. Leedus on aga aastaga enim kasvanud inimeste osakaal, kes vee kinni keeravad – 44%-lt 50%-le.

Kirsiste sõnul on vee kinni keeramise põhjused vanusegrupiti erinevad. “Noorte puhul on sageli põhjuseks oma üüritud või äsja ostetud esimese kodu kaitsmine. Vanemaealised lülitavad suurema tõenäosusega vee välja oma isiklike kogemuste või ümbritsevate inimeste tõttu,” selgitas Kirsiste ja lisas, et üleujutused on kõige sagedasem inimeste kodusid mõjutav õnnetus, mistõttu on ennetavad meetmed hädavajalikud.