Vingugaas on nähtamatu vaenlane, mida aitab tuvastada vaid vingugaasiandur. Möödunud aastal suri vingugaasimürgistusse üheksa inimest, neist kolm olid lapsed. Vingugaasi tõttu pöördus ise või toimetati arsti juurde 228 inimest.
„Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud. Ainuüksi sel aastal on vingugaasi tõttu arstiabi vajanud üle 30 inimese, neist pooled on vajanud ka haiglaravi,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus ning on inimestele ja loomadele mürgine. Ka tavaline toidukõrbemine võib tekitada vingugaasi ja põhjustada mürgistuse. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja liiga vara suletud ahjusiiber või halva tõmbega gaasiseade.