Uudis

Uuring: Eesti elanike varustatuse tase hädaolukorras toimetulekuks on endiselt vilets

Soovitus olla kriisiks valmis ei tähenda, et on tulemas sõda või maailma lõpp

Eestlaste kriisivarud on sageli napid või puuduvad üldse.Foto: Shutterstock

Värske uuring näitab, et kuigi Eesti elanike teadmised hädaolukordade osas on vähehaaval paranenud, ei ole inimeste varustatuse tase iseseisvaks toimetulekuks sugugi kiita.

Kõige paremini on kriisideks valmistunud oma teadmiste, uskumuste ja hoiakute, tegevuste ja oskuste ning koduse valmisoleku poolest Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades mitmel korral aastas võimutsevad tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust, on jätnud ka positiivseid jälgi.

Sellegipoolest peab tõdema, et ka nendes piirkondades ei ole valmisolek sugugi piisav ning seda kirjeldav protsentuaalne vahe teiste piirkondadega ei ole just rabav. Riskirühma kuuluvad linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel.

„2019. a peetud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring näitas, et Eesti elanikud kipuvad arvama, et meie riigis ei ole hädaolukordade tekkimine sugugi tõenäoline. Tänavuses uuringus on näha vähest tõekspidamiste muutumist – tunamullu uskusid kodukohas hädaolukorra tekkimise võimalikkusesse 35% vastanutest ning tänavu oli see osakaal 40%,“ selgitab ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Võib arvata, et inimeste hoiakud on muutumas maailma räsiva pandeemia valguses. Rõõmustab asjaolu, et kui eelmine uuring näitas, et oma iseseisvasse toimetulekusse seitsme päeva vältel usub 50% vastanutest, siis värske uuringu kohaselt on selliseid inimesi seitse protsenti rohkem.

„Peab aga meeles pidama, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,“ sõnab Virkala. Sellegipoolest on pea kahekordistunud hoiatuste ja käitumisjuhiste järgijate osakaal – tunamullu pidas neid tähtsaks 23% vastanutest ning tänavu 41%.

Päästeameti meediakampaania „Varu enne maru“ on tekitanud Eesti elanike seas muret, mis on ka arusaadav – pikaaegne tervisekriis on muutnud inimesed tundlikumaks. „Soovime rõhutada, et päästeameti kampaania „Varu enne maru“ ei oma mingisugust seost riigikogu menetluses oleva eelnõuga, mis puudutab elanikelt vajadusel varude võõrandamist,“ märgib Virkala.

Päästeameti eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ja oskusi tegutsemisel just loodustekkeliste hädaolukordade puhul. Lisaks on küsimusi ja kõneainet tekitanud see, et kuidas küll valmistada päästeameti soovitusel varutud kuivaineid nagu makaronid või riis, kui ei ole vett ega elektrit.

„Lisaks sellele, et tuleb läbi mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad, peab muretsema matka-priimuse või gaasigrilli, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning kolmas toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.

Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu viis läbi uuringufirma Kantar Emor. Uuringu tulemusi kasutatakse sellealase teavitustöö efektiivsuse hindamisel ning järgmise tegevusperioodi eesmärgistamisel. Uuringu sihtrühma kuulusid Eesti elanikud alates 15. eluaastast, valimisse kuulus 2411 vastajat. Andmeid koguti käesoleva aasta maikuus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.